kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis plahvatas kõige pisemale kollile, kelle nimi oli Ollu-Kollu, pähe mõte. See oligi see mis neid vaevas - planeedi nimi. Kõik kollid olid rõõmsad, et said jagu sellest, mis neile kõige rohkem muret tekitas. Nad mõtlesid kõik koos planeedi nime, pakkudes erinevaid variante - Kollimaa, Lõbumaa, Nätsu-Pätsumaa. Aga ükski ei sobinud, sest need olid juba tulnukate planeedil olemas. Keskmine tulnukas arvas, et nad võiksid panna selle planeedi nimeks Maa, mis oli väga haruldane nimi
tuult on elus ja luules puud need seisavad tuules maast aga hoiab juur ... Luuletusi võib leida ka Kaplinski sünnilinnas asuvast Tartu ülikoolist: *** Tartu liin maki ole nännu kikast Jaani kerkoo tornin ja luiki tiigi pääl enne viil kui pommi satteva ja prohvessor Lippmaa lennas tuhandes tükkis maki ole ollu lats su haavu ja rusude sehen maki ole lahknu su vannu sainu ... 9 Ning armastusteemalisi: *** Võta mu käsi raske ja palav kõigi nende ütlemata sõnade pärast ... Jaan Kaplinski luulekeel on tihti keeruline, luuletused on pikad ja sügavmõttelised, ning
Poig harva üle kodo läve so manu jõudse kooli teelt. Sis tuuli, pilvi perän käve, es kuule ema lihtsat meelt. Kui imelik: om armastanu nii kavva, kavva emä arm. Kui valulik: veäp havva manu liig hilda elo saatus karm! Kõrd, talvel, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see mälestüs om mulle hell. So havva päitsin orjavitsa nüüt kate puu all häitsevä. So poja tee om ollu kitsa, vast laja küll na näitsevä. Kas kõrd ka kerkokellä lüvväs? --- ei löö vist enämb oma lell! Kas kõrd mo aus ka juvvas, süvväs --- oh kerkokell, oh kerkokell Lõpp ja algus Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis! Me seisame kahe riigi väraval:
Miis võtnu pirru, löönu jäll ja saa viisi lännü kärpset purus. "Ahaah," mõtelnu miis, "nüüd ma ole väega kõva, ma hukka jo kärpset saa 12 viisi." Lännü sõs sepä mano ja käsknü hindälle suure mõõga tetä niigu saelavva ja lasknu pääle kir'otada: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et niisugust miist, kes sada lööse üte kõrraga, oles mu riigih vaja. Kutsar liiktannu' miist ja ütelnü: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles
teda vanapagan oma lapse vastu ära vahetada. (Ibid) Ristmede last ei tohi ütsinde mitte jättä, sis kurat tuleb viib latse ära. Mia pessi pesu, sis ikki panni nööri usse august läbi, tõise otsa latse älli külgi. Es julge ütsinde jättä. Lätsi jäll talusse lina katkma, ikki laits üten. Sis tõise pahandive, et sul põle aru sugudki pään, tuud ristmede latse vällä põllu pääle. Aga ma's julge jättä, kis tääb, mis oless ollu. (Ibid) 8 Mõnes kohas varastas kurat lapsi, et ise lapse asemele minna ja end lapse asemel ristida lastes tugevaks saada. (Valk 2009) Ristimata last ei tohi silmapilguks üksi jätta: vana kuri vahetab lapse ära. Seepärast peab ristimine ka kõigiti kiriku kombe järele sündima; muidu ei ole tal väge. (Ibid)
Seaduse alusel-igaks madalamalseisvaks õigusaktiks peab olema kõrgelseisvama luba ja täitmiseks-seadusest madalamal seisvad seadused. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) ->määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel.Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega. Miks on vaja madalalmseisvaid õigusakte? Pole võimalik, riigikogu ei jõua ise kõiki küsimusi lahetada, vb ka ei oska. Tava-tavaline pikemajaline käitumine. Miks on vaja tava õigusallikan? sellepärast, et tagada eraõiguse põhimõtted ehk vabaduse põhimõte. Tava saab muuta lepingut, mitte aga seadust. Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja
................... 5.Kohtupraktika Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras. Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega. Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida. Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti. Riigiteataja, kriminaalmenetluse seadus koht, kus kohtupraktika on õigusallikas. Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda.
1.3 Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust <- need on hierarhias - Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend) ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Miks on õigusallikad hierarhias? nad on tähtsuse järjekorras Miks on PS kõige tähtsam? sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea.
A
ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust mõtet väljendas oli araabiakultuurist pärit Averroes ehk Ibn Rusd ning tema leidis, et on olemas kahte sorti tõde: see, mis põhineb jumala ilmutusel ja see, mis põhineb mõistusel.) *) Ontoloogiline jumalatõestus 11. sajandil tuli Anselm Canterbury'st välja mõttega, et tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu, kuid kuna jumal on midagi,
LO ¨ 9 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 121 260 152 ✄ し でん ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks on lagipea kujutis , sama kui 惱 (悩) all paremal, 田 pole siin p˜ollu kujutis. 思 t¨ahendab peas toimuvat m˜otlemist. 思 on palju kasutatud abis˜onana 助詞, n¨aiteks t¨ahenduses ‘siin’. 72 音符 議類 ⇒腮 ⇒懐 議類 議類 ⇒ 念 ⇒腮
annaabi.ee 
