Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol. 8.3Turustruktuuride võrdlus Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused. Liik Müüjaid Mõju hinnale Sisenemine Toodang turule Täiuslik Väga palju. Puudub. väga kerge. Sarnane. konkurents
konkurendid reageerivad tema tegevusele. Tunnused: Turul (majandusharus) on vähe ettevõtteid; Kapitali sissepääs harusse on osaliselt takistatud; 7 Toode on diferentseeritud (eristatav) või homogeenne; Kontroll hinna üle on arvestatav. Kartelli – moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Oligopolide ühinemist soodustavad tegurid: a) kuna eksisteerib vähe firmasid, tunnevad nad üksteist; b) teatakse üksteise kulusid ja tootmismeetodeid, (soovitakse muuta hindu samal ajal ja samapalju); c) toodang on sarnane – võimalik kokku leppida hinnas; d) eksisteerib dominantfirma; e) sisenemine on raskendatud, pole uue sisenemise ohtu; f) stabiilne turg: kui nõudlus või kulud kõiguvad, on kokku leppida raskem; g) valitsus ei takista ühinemist.
2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumaid oligopoli mudeleid: a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Murtud nõudluskõver- Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust muutunud tootmiskulude korral
III Elektri, terase ja tehnikaajastu. Carnegie Bessemer Steel tehas, Pittsburgh, Pennsylvania, 1875. Teras sisendiks laiale ringile tööstusharudele, ehitus, konservikarbid (toiduaine tööstus); masinad, seadmed, relvad, transpordivahendid, ülisuured sillad ja muud struktuurid. Tootmises “economies of scale” – vertikaalne integratsioon organisatsiooni tasandil, ettevõtte keskmise suuruse kasv. Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele
vabastas tööstuse transportimisvõimaluse osas kanalitest. III Elektri, terase ja tehnikaajastu. Carnegie Bessemer Steel tehas, Pittsburgh, Pennsylvania, 1875. Teras sisendiks laiale ringile tööstusharudele, ehitus, konservikarbid (toiduaine tööstus); masinad, seadmed, relvad, transpordivahendid, ülisuured sillad ja muud struktuurid. Tootmises "economies of scale" vertikaalne integratsioon organisatsiooni tasandil, ettevõtte keskmise suuruse kasv. Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele
toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls).
See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumad oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver kartell juhtpositsioon hinnamuutuses (hinnaliider) mänguteooria kulupõhine hinnakalkulatsioon Murtud nõudluskõver Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahemikus muutunud tootmiskulude korral
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
Jällegi saab ühiskond tulu. 78 10.2. Oligopol Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele. See muudab oligopolide teoreetilise käsitlemise keeruliseks. Oligopolse turu uurimiseks puuduvad täielikult rahuldavad mudelid. Traditsioonilised oligopoli mudelid Murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et iga oligopolistlik ettevõte arvab, et: · Kui ta tõstab hinda, siis tema konkurendid seda ei järgi. · Kui ta alandab hinda, teevad seda ka kõik konkurendid. · Selliste eelduste kohaselt on ettevõtte nõudluskõver suhteliselt elastne kehtivast hinnast
Teatud tasemeni lisab reklaam tarbijatele informatsiooni, mida hinnatakse kõrgemalt kui selle reklaamiga seotud kulutusi. Jällegi saab ühiskond tulu. 9.2 Oligopol Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele. See muudab oligopolide teoreetilise käsitlemise keeruliseks. Oligopolse turu uurimiseks puuduvad täielikult rahuldavad mudelid. Traditsioonilised oligopoli mudelid Murtud nõudluskõvera mudel eeldab, et iga oligopolistlik ettevõte arvab, et · Kui ta tõstab hinda, siis tema konkurendid seda ei järgi · Kui ta alandab hinda, teevad seda ka kõik konkurendid · Selliste eelduste kohaselt on ettevõtte nõudluskõver suhteliselt elastne kehtivast hinnast kõrgemal ja