Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab
2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu: · silmad ja silmside; · näoväljendused;
5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures.
5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks,
Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine. Keelel gustatoorsed rakud; keelel spetsiifilise tundlikkusega tsoonid (4 maitsekvaliteeti mõru, hapu, magus, soolakas) Haistmine. Olfaktoorsed meelerakud paiknevad ninaõõne limaskestal. Taktiilne ehk puutetundlikkus. Ruumiline eristuslävi varieerub Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve
Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip tekitab
- Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne stimulatsioon on alanenud - Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju - Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik ei ole võimeline eristama neid reaalsusest - Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega - Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired
keha asend, poos silmside distants silmade ilme, pilgu suund riietus, ehted, makeup Auditiivsed ehk kuuldavad intonatsioon hääle valjus hääle kandvus kõne tempo hääle tämber pausid parasiithelid Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad haisud aroomid Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit Naeratusel on piirkondlikud ja kultuurilised iseärasused Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Pilgu suund näitab alluvusdomineerimissuhet Zestid võivad olla osutavad, selgitavad rõhutavad.
riietus, ehted, make-up Auditiivsed ehk kuuldavad intonatsioon hääle valjus hääle kandvus kõne tempo hääle tämber pausid parasiithelid partiklid (tähenduseta häälikuühendid) Olfaktoorsed ehk haistetavad lõhnad Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 62 Suhtlemisvahendid haisud aroomid Tegevusega seotud Põhjamaised inimesed võtavad palju informatsiooni vastu vaadates ja liigutades või tundes (maitset, lõhna, liigutusi, puudutusi jne.), järelikult
Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru (kibedat) maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Sageli võib mingi toiduaine söömisel tunda samaaegselt mitut maitset tegemist segamaitsetega. Nt greip
Spetsiifilised lõhnad (näiteks kohvilõhn, higilõhn, © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 25 sigaretisuitsu lõhn, praeliha lõhn) koosnevad sadade üksiklõhnade segust, kuid on äratuntavad tervikuna ega avalda üksikkomponente. Samas on äsjanimetatud nelja lõhna üheaegsel esinemisel kõik neli omavahel eristatavad. Haistmis- ehk olfaktoorsed rakud paiknevad nina limaskesta ripsepiteelis ning haistmine tekib lõhnaaine molekulide kiirel möödalennul neist retseptoreist. Lõhnade tajumine seisneb eri lõhnarakkude info sünteesimisel ruumiliselt. Bioloogiliselt olulisteks lõhnaaineteks on feromoonid, mida tüüpiliselt eritavad emasloomad isaste ligimeelitamise otstarbel. Feromoonide olemasolu inimestel on küsitav, vähemalt otseseid tõendeid selle kohta vähe. Samas on leitud, et "higiproovi" lõhna alusel saab selle
annaabi.ee 
