prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise tasumiseni osaliselt liitlaste poolt okupeerituks. SAKSALIIT Loodi 1815. Aastal. Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad. Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa. METTERNICH Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel ,,kogu Euroopa välisminister". Tema nime ja mõjukuse tõttu nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist
Juunipööördega kindlustati Eestis võim. Sarnaselt tegutseti ka Lätis ja Leedus. Inimesi ärgitati tänavatele protestima. Moodustati uus, NSV Liidule sobiv valitsus. Eestis oli selleks Johannes Varese valitsus. Toimusid valimised, mis olid puht nõukogudelikud. Ka siinkohal ei olnud inimestel valikut. Valimistulemused häältest ei olenenud. Mind paneb mõtlema, mis oleks saanud siis, kui K. Päts oleks riigist lahkunud ning Eesti Vabariigi okupeerituks kuulutanud, samas poliitilist varjupaika taotlenud nt. Soomes. Siis ei oleks tekitatud maailmale muljet, nagu Eesti oleks ise vabatahtlikult NSVL-ga liitunud. Samas Teherani konverents ei andnud Balti riikidele lootust, et abi on läänest oodata. NSVL põhiseaduse eeskujul koostati uued põhiseadused, juhtiv roll ühiskonnas läks kommunistliku partei kätte. Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks
Saksamaa. 1525. a. talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555. a. Augsburgi usurahu. Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles
Üliriigid USA Läänemaailma võimasamaks riigiks tõusis USA. Suutsid kiirelt taastada rahuaegse majanduse ja demobiliseerida armee, selle tulemusel toimus majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus, mis tõstis USA positsiooni veelgi kõrgemaks. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. 1950 oli kommunismi peatamine USA-s sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina- kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide ja nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi taluma tuhandeid inimesi. 1954. mõistis senat Joseph McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 sai liidriks Harry Truman, osutus võimekaks ja kaugelenägevaks poliitikuks. Loobus kand...
2) Tasakaalupõhimõte Ükski võitjariik ei tohi muutuda teistest tugevamaks 3) Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 22. Selgita milline poliitiline olukord kujunes Viini kongressi järgsel Saksamaal ja Prantsusmaal? Prantsusmaa piirid taastati umbes 1790. Aastate omadega ning kohustati maksma viie aasta jooksul liitlastele 700 miljonit franki sõjakahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitiste tasumiseni osaliselt okupeerituks, lisaks ümbritseti ka Prantsusmaa puhverriikidega. Saksamaa oli killustunud ja väikesi riike oli ligikaudu 300. Viini kongressi otsusega loodi Saksa liit, kuhu kuulus 41 saksa riiki. Saksamaa jäi endiselt killustatuks ja seda Euroopa tahtiski. 23. 1848. -1849. Aasta revolutsioonid Euroopas (põhjused, levik, valitsejate järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed).
1918. aastal loodud Austria Vabariik muutus väikeriigiks. 1938. aastal annekteeris Saksa Reich esimese riigina Austria. Riigi ja rahva roll sellel perioodil leiab alles nüüd aegapidi õiglast käsitlust ning tol ajal omandatud vara tagastamine ning samuti tänase riigi territooriumile küüditatud sunnitöölistele hüvituste maksmine on ka praegu täies jõus. 1945. aastal kuulutas Austria end taas iseseisvaks riigiks (Teine Vabariik), ometi jäi ta aga veel kümneks aastaks okupeerituks nelja suurriigi (Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide) sõjaväe poolt. 1955. aastal jõudis Austria täieliku suveräänsuseni. 26. oktoobril samal aastal (sellest alates peetakse seda riigi rahvuspühaks) langetas Rahvusnõukogu otsuse, et Austria jääb igevesti neutraalseks riigiks. Külma sõja lõppemisega on Austria kui senine "ida" ja "lääne"-vaheline piiririik omandanud taas positsiooni Euroopa keskosas
mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil. Osa neist jõududest osales ka aktsioonides Saksa vaenuvägede vastu pärast seda, kui Nõukogude väed olid rünnanud väikest piirkonda kaugel Finnmarki kirdeosas Põhja-Norras ja vabastanud selle. Okupeeritud Norras kasvas aastast aastasse tsiviilvastupanu. Koondati salajasi sõjaväeüksusi, mida sakslased suureks ohuks pidasid. Norra jäi okupeerituks kuni Saksamaa alistumiseni 1945. aastal. Alistumise hetkel viibis Norras ligi 400 000 Saksa sõjaväelast. Saksa okupandid ekspluateerisid Norra majandust. Natside terrorireziimi kuritegude hulka kuuluvad hukkamised ja massimõrvad, kuigi veidi väiksemas ulatuses võrreldes teiste okupeeritud riikidega. 8. mail 1945 hakkasid Norra vastupanuliikumise väed natsidelt ametikohti üle võtma. Järk-järgult saabusid neile appi liitlasväed ning Norra üksused Suurbritanniast ja Rootsist
· kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt okupeerituks). ei tunnustatud SDV idapiire e. Preisimaa, Sileesia ja Pommeri ära võtmist Saksamaalt. Hallsteini doktriin rakendamine - SLV on saksa rahva ainus esindaja. Kõiki riike, kes loovad diplomaatilised suhted SDV-ga käsitleti kui SLV vaenulikke ja nendega katkestati igasugused suhted. Erandiks oli NSV Liit. Peale Berliini müüri püstitamist 1961.a. läbikäimine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel praktiliselt lakkas.
) NSV Liidule. Alliierter Kontrollrat viis läbi denatsifitseerimise, demilitariseerimise ja demokratiseerimise. Esimesed suured ülesanded, nagu natside üle kohtumõistmine ja saksa sõjaväe likvideerimine, läksid suhteliselt lihtsalt, kuigi NSV Liit soovinuks olla ilmselt radikaalsem. Kuid majanduse ja demokraatia osas tekkis lääneriikide ja NSVLi vahel vastuolu, mis arenes üsna kiiresti konfliktiks. Küsimus oli, et mis edasi saab. Saksamaa ei saanud jääda igavesti okupeerituks. Sündmused arenesid selles osas kiiremini kui plaanid. USA ja Suurbritannia koostöö süvenes, samal ajal suhted NSV Liiduga jahenesid ning juba 5.03.1946 rääkis Churchill oma Fultoni kõnes ,,raudsest eesriidest". Kuna kokku puutusid lääs ja NSV Liit enim just Saksamaal, siis kujunes sellest algava külma sõja esmaseks tallermaaks. NSV Liidule oli kokkuleppe põhjal reparatsioonidena ette nähtud 10% nende okupatsiooni- tsooni majanduse kogutoodangust
Mõiste levis kiiresti ka läänes ja tegi eestlased maailmaks tuntuks kui rahva, kes laulab end vabaks. 50. aastapäeval, 23. augustil 1989, korraldasid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded Balti keti. Tallinnast Vilniuseni ulatasid üksteisele käe umbes kaks miljonit inimest, inimahela pikkus oli 620 km. Galti ketiga meenutati maailmale kahe totalitaarse riigi kokkulepet ja selle salaprotokolli, mille tulemusena Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja jäid 50 aastaks okupeerituks. 1980. aastate lõpu 1990. aastate alguse Eestis, kui igapäevaseks nähtuseks said tühjad poeletid, ülipikad järjekorrad ning hüppeline hinnatõus. Puudus oli kõigest: toiduainetest, rõivastest, küttest. Kaupluste uste taga looklesid pikad järjekorrad. Selles olukorras kehtestati talongid, kuid nendest ei olnud abi. Hinnad tõusid kiiresti. 1992. 1993. aastaks majanduse olukord stabiliseerus. 1990. aastal valiti uus iseseisvusmeelne Eesti NSV Ülemnõukogu. 3. märtsil 1991
Jüri Uluots oli EV viimane peaminister, kes täitis ka presidendi kohuseid. Nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus LääneEuroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et EestiLätiLeedu jäävad NSVLle. Tulemused II maailmasõjale Eesti jäi okupeerituks, suured purustused (Narva täielikult), rahvastik vähenes veerandi jagu. Inimkaotusi on hinnatud 280 000le. ¼ elanikkonnast. Selle põhjused: küüditamine, läände põgenemine, sõjas hukkunud. Majanduskahjud olid suured: tööstus ettevõtted 50% suuruses hävitatud, põllumajanduses kasutusel olev külvipind samuti poole võrra vähenenud. Argument: Eesti meestel oli võimalik valida, kelle poolel II maailmasõjas sõdida.
Ülemnõukogu 12. novembri 1989. a otsus ,,Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. a toimunu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Vabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistõttu Eesti Vabariigi riikliku korra vägivaldne muutmine oli rahvusvahelise õiguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi lülitamine NSV Liidu koosseisu õigustühine. Juriidiliselt tähendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega ,,Eesti riiklikust staatusest" kinnitati, et Eesti on okupeeritud riigi staatuses, kuid tema õiguslik järjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema põhiseaduslike riigiorganite moodustamisega. Samast
annaabi.ee 
