*Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine)
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning
Võrreldes kunstilise tantsuga on moderntants rühma tants ja selle oluline osa on improvisatsioon ja oma looming Seda esitati peamiselt Estonia teatris RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane 1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis 1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel) 7 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida Urbeli, Helmi Tohvelmani, MaiEster Murdmaa (1938) ja Ülo Vilimaa (1941) loomingus. Perioodi iseloomustab etnograafilistele teostele koreograafia loomine Antud perioodil valmisid ka Eesti esimesed oma balletid E.Tubina "Kratt" ja E.Kapi "Kalevipoeg" Tuntumad tantsijad sel perioodil: Helmi Puur (1933) ja
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? 24. veebruaril 1918. aastal loodi iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvusaeg jäi Eesti jaoks lühikeseks, kestes vaid paarkümmend aastat, kuid möödunud aeg oli eestlaste jaoks pigem edukas. 1940. aastal tulid 80 000 Punaarmeelast üle piiri ning Eesti ala okupeeriti. Sellega oli alanud Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kestis enam kui pool sajandit. Mis tegurid mängisid rolli iseseisvuse kaotamisel ning miks kaotas Eesti iseseisvuse? Otsustavat osa okupatsioonis mängis Eesti asend maailmakaardil. Eesti on oma majanduslikult ja kaubanduslikul soodsa asendi tõttu läbi ajaloo palju võitlema pidanud. NSVL nägi Eestis suurepärast pääsu Läänemerele ning võimalust võtta enda kontrolli alla ka kogu Soome laht. Eesti oli Vene impeeriumiga sajandeid seotud olnud. Stalini eesmärk oli
Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara. Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks.
Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati
Nõukogude propaganda hakkas Balti riike süüdistama baasilepingute saboteerimises, omavahelises koostöös NSVL vastu jne. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi : seekord nõuti suurte täiendavate Punaarmee osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Leedu valitsus alistus nõudmistele, Eestile ja Lätile esitati samasisulised ultimaatumid 16. juunil 1940. 17. juunil okupeeriti kogu Eesti kuni 100000 üle piiri tulnud punaarmeelaste poolt. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood Eesti ajaloos, mis kolmeaastase vahega kestis enam kui pool sajandit. Rahvusvahelise õiguse seisukohast muutsid ultimaatum ja okupatsioon kõik uute võimude sammud juba ebaseaduslikeks. Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused, korjati Kaitseliidult ja eraisikutelt ära relvad. Edasiste sammude koordineerimiseks saatis Stalin Eestisse ühe oma lähima abilise, Leningradi parteijuhi Andrei Ždanovi, kelle kätte läks siin tegelik võim. Nõukogude
17. juuni 1940 Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni 1940 Nõukogude Liidu poolt seatakse ametisse uus valitsus 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 14. juuni 1941 Massiküüditamine Balti riikides 22. juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestis 28. august 1941 Saksa väed vallutavad Tallinna. Algab saksa okupatsiooniperiood. 14. august 1941 W. Churchill ja F. D. Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7. detsember 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris juuli 1942veb. 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 1944 Võitlus Baltikumi pärast 31. jaanuar 1944 Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 9. märts 1944 Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 6
selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis. Käesoleva töö eesmärk ongi anda ülevaade taasiseseisvumise tähtsamatest sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega. 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50- aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud. Rahvas oli sõjakoleduste, küüditamise ja muude repressioonidega niivõrd ärahirmutatud, et kardeti mõeldagi keelatud mõtteid, rääkimata nende avalikustamisest. Tasapisi aga hakkasid ajad muutuma kasvas peale uus põlvkond, kelle jaoks küüditamine ja sõda olid pigem vanemate meenutused kui reaalne oht. Nõukogude mõjuvõim järjest vähenes, hakkas selguma, et NSV Liit ei suuda ei majanduslikult ega
• mõlemad riigid peavad hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1940 suvel halvenesid Eesti ja Moskva suhted. 16. juunil nõudis Moskva Eestilt valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17. juuni 1940 kirjutas Johan Laidoner Narva raudteejaamas alla Narva diktaadile (lisaks veel 80000 punaväelast). 2. Nõukogude okupatsioon. 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kolmeaastase vahega (1941-1944 kui oli Saksa okupatsioon) kestis rohkem kui pool sajandit. 21. juunil toimus Vabaduse väljakul Moskva poolt miiting, kus nõuti: • valitsuse tagasiastumist • uue moodustamist. Stalini esindaja oli Eestis Andrei Ždanov, kes hoidis asjadel silma peal. Samal õhtul moodustati „juunivalitsus”, mida juhtis Johannes Vares. Puhastus riigiaparaadis. Lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP).
ümbervahetamata hulgaliselt krooni sularaha. Siis lootsid paljud, et ehk suudetakse Eesti riik ja raha taastada, aga seoses Saksamaa kallaletungiga Nõukogude Liidule 22. juunil 1941. aastal, asendus üks võõrvõim varsti teisega. Saksa armee jõudis kiire edasitungi tagajärjel 1941. aasta augusti lõpus Tallinna ja peagi oli kogu Eesti nende käes. Paraku ei olnud tegemist vabastajatega ja pettuda tuli kõigil neil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. Algas ligi 4-aastane Saksa okupatsiooniperiood. Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava rahaasutusega, mis korraldas okupatsiooni rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi
veebruaril 1918. Sama aasta novembris algas Vabadussõda, mis lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allakirjuta- misega. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. 22. septembril 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Esmalt okupeeris Eestit Nõukogude Liit (1940–1941), seejärel Saksamaa (1941–1944). 1944. aasta sügisel liideti Eesti ligi 50 aastaks Nõukogude Liiduga. Aastakümneid kestnud okupatsiooniperiood päädis laulva revolutsiooniga 1988. aastal ning iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Eesti Vabariik on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991, NATO liige alates 29. märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004. Alates 9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliige. Eesti võttis 1. jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist Euroopa Liidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro.
1900), mil Euroopa riigid sõlmisid Aafrika valitsejatega vastastikused kokkulepped. Vastutasuks suurriigi vormilisele kaitsele kohustusid viimased mitte astuma lepingulistesse suhetesse teiste Euroopa riikidega. Selles staadiumis olid suhted kõige sõbralikumad; 2) teises staadiumis sõlmisid Euroopa riigid juba omavahel kahepoolsed kokkulepped, millega määrati kindlaks teineteise huvisfäärid ja kolooniate piirid; 3) okupatsiooniperiood (1900- 1919), mil eurooplased viisid läbi territooriumi sõjalise vallutuse. 20. sajandi alguseks oli Aafrika suurriikide poolt vallutatud. Suurimad valdused olid Suurbritannial: Egiptus, Sudaan (oli Inglise-Egiptuse ühisvaldus), Nigeeria, Kullarannik, Sierra Leone, Gambia; osa Somaaliast, Briti Ida-Aafrika, Uganda, Sansibar, Svaasimaa, Basuutomaa (praegune Lesotho), Betsuaanamaa (praegune Botswana), Lõuna-ja Põhja-
annaabi.ee 
