häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehhanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega kõrgemaid keeli. Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat astet oktaavi seitsmest helist (keelest) kõikides oktaavides pool- või täistooni võrra. Päritolu Kõige tõenäolisemalt leiutati harf sõltumatult mitmes maailma piirkonnas juba esiajal. Sageli on öeldud, et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu, millele on kinnitatud kõlakast ja mitu keelt. Selleks, et harfile oleks võimalik kinnitada rohkem keeli, hakati hiljem harfe tegema mitte ühest, vaid kahest
-hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv)
Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3
sajandist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus)
''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) 3
dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi? Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed, milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi. Kõrgemates oktaavides muutub asi veel paremaks - seda kuuleme,sõrmitsedes edasi klaveri klahve. Kuidas saadakse arv, mis näitab konsonantsi määra? Plomp ja Levelt antisid katseisikutele kuulata kahest siinustoonist koosnevat kompleksheli ja muutsid katseseeria käigus siinustoonide sageduste omavahelist erinevust. Katseisikud hindasid 7 -pallisüsteemis kuivõrd konsonantne tundus neile esitatav heli. Kõver saadi siinustaoonide põhjal. Et
Renessansiaegne eepiline luule Uue maailma kujutamine eepilistes poeemides. Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased. 1516- Ariosto (itaallane) ,,Raevunud Orlando", rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav- puhaste riimidega, küllaltki keeruline, suurem osa tolle aja eepilist luulet on kirjutatud oktaavides. Täiuslikult pole võimalik edasi anda oktaavides kirjutatut. Camoes (portugallane)- ,,Os Lusiadas"- väljaspool Itaaliat kõige tuntum. Tema lüüriline luule on ka piisavalt hinnatud. Alonso de Ercilla- ,,La araucana". Tegi ise kaasa Tsiili vallutusretke, võttis osa lahingutes. Võib-olla mingi osa kirjutas ka Tsiilis, aga kindlasti enamuse Hispaania. Ilmus kolmes osas kahekümne aasta jooksul, ääretult mahukas teos. Taas oktaavivormis kirjutatud. Tõstab esile Tsiili indiaanlasi
sajandist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus)
poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10
seal, on ka Firenze linnavalitsuse teenuses. Sel aja kirjutas nt. "Amaroza visione" (armu nägemus) 1341-42. Siin on Dante mõju, sest ta kasutab siin tertsiini (kolmest värsireast koosnev stroof), mille tõi luulesse Dante. "Ameto (nümfid)" pastoraalne ja proosaline teos, mis kujutab väga rohmaka ja toore karjase Ameto kohtumist 7 nümfiga metsas. Igaüks tähistas mingit üht voorust. Ameto armus neisse. 16.sajandi alguses on itaalia väga mõjukas teos "Sanxazaro". Võrsivormis ja oktaavides "Fiesole nümfid" on Boccaccio kõige lüürilisem teos, palju loodusekirjeldust ja looduse taustal on ühe karjase ja nümfi armastuslugu, mis on reeglina keelatud. Traagiline armastus. See on ühendatud Firenze linna kujunemise müüdiga. Üks Boccaccio suuremaid saavutusi luuleliselt. Tema kõige tähtsam teos emme Dekameroni "Fiammetta". On peetud uusaegse romaani algusteoseks. Tugevalt autobiograafiline, vahekorra pöörab ümber. Mees on armastaja. Armastuslugu, kus
kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal. Tähtis, kuidas väljendatakse, mitte niivõrd mida. Prantsusmaal 17. saj alguses pretsioosne kirjandus väärtuslik, peen. On lähedane kultismile ja manerismile. John Milton 1608-1674. 17. saj Inglismaa suurim kirjanik (saj alguses ka Shakespeare, aga tema oli renessanss)
Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus
annaabi.ee 
