põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et
· Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7. Happesademete kasulikkus? Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset
o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. Kiireneb korrosioon ja rabenemine Sagenevad hingamiselundite haigused 5 Kasvuhooneefekt Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne
· Vabatahtlikud kokkulepped lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine · Teadlikkuse tõstmine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) *Alaaneb · Keskkonnaalane koolitus taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja Majandushoobade väärtused: *on võteks säästva okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed arengu saavutamisel *aitab muuta keskk.kulutusi muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele). sisekukudeks *on maj otstarbekamad *toetab *Kiireneb korrosioon ja rabenemine *Sagenevad põhhimõtet saastaja ja kasutaja maksab *raha hingamiselundite haigused keskk.invest *pos mõju konkurentsile *kasul hajureostuse vähendamiseks ENERGEETIKAPROBLEEMID
elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides.3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4
elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid 1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. 3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused · Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. · Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. · Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne 3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4
· Puhta sadevee pH on 5...6, mis vastab destilleeritud vee pH-le Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE TOIME SÕLTUB PALJUDEST TEGURITEST: · TUULE KIIRUS · TEMPERATUUR · SUHTELINE NIISKUS · VALGUSE INTENSIIVSUS · ABSOLUUTSEST KÕRGUSEST · MULLA NIISKUSESISALDUSEST · TEISTE SAASTAINETE OLEMASOLUST
A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik, makrofüüdid-suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil-ehk happelembelised Kaltisfiil-ehk kaltsiumilembelised Oligotroofid- vähetoitelised(vähenõudlikud taimed vajavad kasvuks väheviljakat mulda, seetõttu suudavad kasvada ekstremaalsete omadustega mullastikul) Eutroofid- rohketoitelised(e mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid ei suuda üldse kasvada toitainevaesel mullal ja kasvavad halvasti suhteliselt väheviljakal mullal) Mesotroofid-keskmisetoitelised taimed Eutrofeerumine-(eutrofikatsaioon) veekogude rikastumine toitainetega
Kasvavad
väga aeglaselt-
Kasvavad
väga aeglaselt-
keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemidele. Nad täiendavad keemiliste ja füüsikaliste mõõtmistega saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid näit. samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid- suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil e. happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid.
Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas. · Bioindikatsioon -- keskkonnaseisundi jälgimine taime ja loomaliikide abil · Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist Bioindikaatorid · Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel · Bioindikaatorid on keskkonna muutustele tundlikud liigid ökosüsteemides. · Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes, makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused o Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. o Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail. o Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne
keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemidele. Nad täiendavad keemiliste ja füüsikaliste mõõtmistega saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on, et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid, näit. samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Nõuded bioindikaatorile indikaatorliigi bioloogia ja keskkonnanõuded peavad olema hästi tuntud; laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav ja loendatav või mõõdetav; selgelt positiivne või negatiivne sõltuvus teatud füüsikalistest või keemilistest keskkonnatingimustest, mida inimene mõjutab; kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes; reageerib keskkonnatingimuse muutusele kiiresti ja alati ühtmoodi ning ainult uuritav
annaabi.ee 
