Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka
Näited: voiture (auto), minute, humain (humaanne, inimlik). Hääldus: "u" * y Näited: bouche (suu), genou (põlv), cou (kael) Hääldus: "ij". * oi Examples: noyer [noiier] (uppuma), rayer [raiier] (kratsima), Hääldus: "uaa" loyer [loiier] (üürima), pays [paii] (maa). Näited: oie (hani), doigt (sõrm) * au, eau Hääldus: lahtine "ô" Näited: eau (vesi), bateau (laev, paat) Märkused * ai 1. Enamasti "e" sõna lõpus ei hääldata. Näited: bouche (suu), Hääldus: lahtine "ê"
Nägema näen näha AV (E) Tubli tubli tublit Vile vile vilet Nägu näo nägu AV Tuul tuule tuult AV Oie oige oiet AV Tuhk tuha tuhka AV Kollane kollase kollast Arusaam arusaame Kartlik kartlikke Pank panku Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke
hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk: Üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte hobuse kabi ostis uue kapi hiir läks kappi töökoda vanad kotad jalas minge töökotta toa lagi ära põrandat laki ostis põrandalakki Üks p, t, k kirjutatakse:
Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr.) < *auca < avica (avis) (anser:auca) vecchio (it.), viejo (hisp.), vieil (pr.), vielh (prov.) < *veclus (vetulus non veclus) Keller < cellarium; bake < pace(m) Keelte võrdlemisel taastatud; laenud teistesse keeltesse Vulgaarladina keel Foneetika a) KL muusikaline rõhk VL intensiivsusrõhk b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem
34. Lindude Newcastle'i haigus Ehk lindude Aasia katk on ägedalt kulgev kontagioosne lindude paramüksoviroos, mis iseloomustub pneumoonia, entsefaliidi, hemorraagilise diateesi ja suure suremusega. Levik: horisontaalne, vertikaalne. Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%.
hävitatakse, lindlate puhastamine, desinfitseermine ja hoitakse tühjana vähemalt 21 päeva. 35. Lindude Newcastle’i haigus Ehk lindude Aasia katk on ägedalt kulgev kontagioosne lindude paramüksoviroos, mis iseloomustub pneumoonia, entsefaliidi, hemorraagilise diateesi ja suure suremusega. Levik: horisontaalne, vertikaalne. Haiged linnud võivad olla viirusekandjad kuni aasta. Haigestumus kuni 100%, suremus 50-60%. Levik: ülemaailmne haigus. Kuulub OIE A-nimekirja, teatamiskohustuslik. Virulentsed tüved esinevad endeemilisena Aasias, Aafrikas ning Ameerikas. Madala virulentsusega tüved on levinud kõikjal, eriti uluklindude hulgas. Vistserotroopsed velogeensed viirustüved: kahjustavad maosooletrakti, profuusne kõhulahtisus, roe heleroheline; pea piirkonnas, lokutite turse, harja tsüanoos. Munatoodang langeb. Letaalsus kuni 100%. Neutroopsed velogeensed viirustüved: põhjustavad ägedat respiratoorset haigestumist. Närvihähud:
On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja vai-a, sa-jad sai-ad, ma-jast mai-ast, o-ja hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on 5
K'd.q.-..cs =: E h^dq./!v wJ !- .A ;6 G.5,ie : 5 EE,ta a. :iH^c.) L oiE ! ::9-:F: E ,*??g '5:'N', *a2 J cs €E;FEEe; !EEx -Ct':!!i:-2., 9.:.1=-:(5 -= E ! '3
«Oh, ära tee, Sid,» oigas Tom. «Ara raputa mind.» «Mis sul on siis, Tom? Ma kutsun tädi.» «Ei maksa. See läheb võib-olla vähehaaval üle. Ära kutsu kedagi.» «Aga ma pean! Ära oiga nii, Tom, see on hirmus. Kui kaua see sul juba on?» «Mitu tundi. Oohh! ära liiguta nii, Sid. Sa tapad mu.» «Tom, miks sa mind varem ei äratanud? Oh, Tom, ära oiga! See ajab mul kananaha ihule. Tom, mis sinuga siis on?» «Annan sulle kõik andeks, Sid. (Oie.) Kõik, mis sa mulle kunagi oled teinud. Kui mind enam ei ole. . . » «Oh, Tom, sa ei hakka ometi surema? Ära sure, Tom. Oh, ära sure! Võib-olla . . . » «Annan kõigile andeks, Sid. (Oie.) Ütle neile seda, Sid. Ja, Sid, anna mu aknaraam ja ühe silmaga kass sellele uuele tüdrukule, kes linna on tulnud, ja ütle talle .. .» Kuid Sid oli kähmanud oma riided ja läinud. Tom kannatas nüüd tõsiselt, nii hästi töötas tema
lesanded: sidemete 1 9 7 Aktiivne kaasamine s?lmimine, otsustamine, valmistumine tulevasi võimalusi on oluline karjääri planeerimiseks vajalik oskus. Kuigi Internet on muidugi tohutult mahukas kutsealase teabe vahendaja, ei oie see ainus laiendamine võimalus info hankimiseks. Kliendid peaksid uurima ka alljärgnevaid teabeallikaid: Erinevate tööturul leiduvate võimaluste avastamise protsess ei pea lõppema huvipakkuva · Kohalikud raamatukogud - enamikus raamatukogudes on karjääriinfole pühen- ameti kindlaksmääramisega. Mõnes mõttes on see alles algus. Kui huvipakkuv amet on
参考 反対 ⇒別 ⇒収 1 lendu paiskama (noolt, kuuli jne.) 5 laienemine, v¨alissuunas avanemine 2 v¨alja minema, teele asuma 6 paljastamine, v¨alja kaevamine 3 toimuma, aset leidma 7 (teistele) teada andma, avaldama 4 lahti minemine, avanemine (˜oie) 8 laskude loendur ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO て だ て〔他〕 ハ のっとる〔訓〕 のり〔訓〕 8 126 498 244 ッ〔慣〕 ホウ（ハ 法 フ）〔漢〕 ホ ウ（ ホ フ ）〔呉〕 ホ ッ〔慣〕
annaabi.ee 
