püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades Ohvritoomine oli Põhjamaades nähtavasti juba ammu enne viikingiajastut. Teadaolevalt oli ohvritoomine Põhjala regioonis kesksel kohal. Kõige keerukamad rituaalid leidsid aset aastaaegade vahetumisel. Kõige suuremad sedalaadi kombetalitused toimusid tõenäoliselt Rootsis Uppsalas ja Taanis Lejeris. Neid kombetalitusi tuntakse kristlike autorite kirjelduste järgi, kes võivad küll edastada toimunud moonutatult, kuid kahes ülevaates nende kohta leidub silmatorkavaid sarnasusi
Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine, mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased. Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas. Kreeka usundi tseremoniaalne külg väljendus kõige selgemalt pidustused, millest kreeklaste aasta oli tulvil. Kõige tähtsamad pidustused olid 4 ülekreekalist pidustust, mis meelitasid hulganisti inimesi kohale. Eriti suurejoonelised olid pidustused Ateenas
pöörduda -, kuid taastatakse ajutine harmoonia. Jumalad osalevad ohvritoimingus ning rõõmustavad selle üle; inimestel on omakorda õigus liha süüa, sest see on saadud ohvriloomadest, kelle tapmine on õiguspärane ning mitterüvetav. Ohvrirituaalile järgneb pidusöök, ühine söömaaeg, kus liha jagamine peegeldab ja kinnitab ühiskondlikku hierarhiat paremad osad antakse riigiametnikele, preestritele ja silmapaistvatele kodanikele. Ohvritoomine ja järgnev pidusöök toimuvad tavaliselt suuremate pidustuste raames. (Vernant 2001: 275) Allilma jõude austati tavaliselt ööpimeduses, kusjuures ei püstitatud kõigile nähtavat altarit, vaid ohverdati paljal maapinnal. Tavaliselt toodi põletusohver (holocaustos), st ohvrilooma keha põletati täielikult, nii et ei jäänud järele söödavaid osi, mida võinuks kasutada ühisel pidusöögil. Kokkuvõttes on siin tegemist pigem apotroopilise
Triumf oli võiduka väepealiku pidulik sissesõit Rooma linna. See oli etruski päritolu. Triumfi pidi määrama senat, linna sisenemiseks oli vaja senati luba. Sellel oli kindel marsruut Marsi väljak linna foorum Kapitooliumi küngas. Kõige ees oli senat ja magistraadid, siis sõjasaak. Nende järel tuli sõjaväe eesotsas neljast valgest hobusest veetud purpurrüüs triumfaator (võidukas väepealik). Peale rongkäiku oli ohvritoomine ja suur pidusöök. 8. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud süüdi mõista ega karistada. Oli õigus kohtuotsust apelleerida. Ka keiser ning riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. Seejärel võeti vastu (keisrite ja rahva poolt) lugematul hulgal seadusi, millest kujunes seaduste kogum. Tugineti sarnaste
Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid
Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks. Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta. Näiteks, niisugused ,,akusmad" või ,,sümbolid": ,,Mis on õndsate saared? Päike ja Kuu"; ,,Mis on tetraad? Sireenide harmoonia"; ,,Mis on kõige õiglasem? Ohvritoomine" jne. Kool meelitas ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia entusiaste ja teiseks religioosseid pühendunuid, kelle ideaaliks oli pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud
Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik. Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23. saj eKr), esimene neist olli Naram Sin kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus Jumalate austamiskombed annetused, ohvritoomine (kujutatud on seda Uruki vaasil) Jumala tahet selgitati välja ennustamiskunsti ja märkide lugemise abil, tõlgendati unenägusid ning ennustati ohvrilooma maksa vaadeldes ennustamisega tegelesid eriõpetust saanud preestrid, kes oskasid ka tähti vaadelda, kalendrit täpsustada Jumalaid seostati planeetidega vaadeldi tähti ehk jumala trajektoori Oluline on maapealne elu elust pärast surma on väga ähmane ettekujutus
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
Ideaaltüüp: · Rongkäik traditsioonilist teedpidi, rahvas jagunes vaatajateks ja minejateks. · Ohvriloomad valdavalt imetajad (kitsed, lambad, sead, veised); emased loomad jumalannadele; need loomad pidid olema perfektsed ja ehitud. Hekatombos saja veise ohver (Hera jaoks) Oluline, et loom pidi tahtma, et teda ohverdatakse. · Maskeraat, tantsud seksuaalne alateema; kanti falloseid(isegi naised) Ettenähtud maskid. · Pühamus leidis aset ohvritoomine · pidusöök · spordivõistlused, võistulaulmised(sisuliselt teater) · palve (kr euche) jumalate poole pöördumine kõva häälega, rõhutati...taheti konkreetseid asju Enne igat lahingut toodi ohvreid, et jumalad neid aitaks. Tõotati, et jumalatele kas antakse osa saagist vms. Ohvrite vastuvõtmine näitas, kas jumalad on valmis aitama. Selle juures märkis kõik rolli (siseelundid, looma käitumine jne). Kui ei läinud plaanipäraselt, tehti kordusohverdus
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
· ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. · ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. · Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et · Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. · Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. · Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et
annaabi.ee 
