tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus 2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja
ohustatud kahepaiksetest; Võõrliigid; Loodusressursside ületarbimine; Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused; Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid); keskkonna saastumine (mürgid, õhusaaste, eutrofeerumine, reostused); avamaade võsastumine, põllumaade kasutamise muutumine, põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide kohta ja nimestike (Red List) koostamist, mis on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Red List kui töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai skaala; Seire ehk monitooring. Kolm tasandit punastel nimekirjadel: rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik. NB! Ohu(staatuse) kategooriad, st liigid
ülevaade teadaolevatest liikidest: o loomad, seened, taimed, ainuraksed algloomad, osa vetikaid väljasuremislained: o ordoviitsiumi väljasuremine o devoni väljasuremine o permi väljasuremine (meres elavad liigid) o triiase väljasuremine (taimed) o kriidi väljasuremine (dinosaurused) punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: o tasandid: rahvusvaheline piirkondlik riiklik o ohukategooriad: regionaalselt välja surnud (RE) looduses hävinud (EW) äärmiselt ohustatud (CR) eriti ohustatud (EN) ohualtid (VU) ohulähedased (NT) soodsas seisundis (LC)
Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis - 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982. - Mõisate loomapargid (18.-19. saj.) - Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad) - Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004
(ekvaatori juures). Endeem- liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal, nt Saaremaa robirohi. Relikt- ehk jäänuk on takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud, nt jugapuu. Ohustatus- midagi võib väheseks jääda Haruldus- midagi on vähe Punane nimekiri (punane raamat): Kolm tasandit: · rahvusvaheline (IUCN Red List) · piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki Ohukategooriad: välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased, puuduliku andmestikuga. Ohustatud liik: liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets,
1998 kolmas Punane Raamat (V. Lilleleht). Koostamise printsiibid: Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle- euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Ohukategooriad: 0 – Hävinud või tõenäoliselt hävinud: Hv, Ex, (valge must raam). 1 – Eriti ohustatud: Eo, E, (punane). 2 – Ohualtid: Oa, V, (kollane). 3 – Haruldased: Hr, R, (valge). 4 – Tähelepanu vajavad: Tv, CD, (roheline). 5 – Määratlemata: Mr, I, (hall). GMO kui organismi pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik, on tegemist geneetiliselt muundatud organismiga. Probleemid: Eetilised, seadusandlikud, tehnilised, kontroll, ohutus.
Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase raamatu ohukategooriad: * Regionaalselt välja surnud (RE); *Äärmiselt ohustatud (CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee
Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. Ökoloogiline, kultuurilooline, jms väärtus. Eelistatakse inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase raamatu ohukategooriad: * Regionaalselt välja surnud (RE); *Äärmiselt ohustatud (CR); * Eriti ohustatud (EN); * Ohualtid (VU);*Ohulähedased (NT); Puuduliku andmestikuga(DD) . 8.) Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt.: WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee
2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. 3. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. 4. Eesti asurkonna osakaal Euroopa või regiooni kogupopulatsioonis. 5. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. 6. Elupaikade ohustatus. 7. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 8. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. 9. Eelistati inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase Raamatu ohukategooriad: · Hävinud või tõenäoliselt hävinud · Eriti ohustatud · Ohualtid · Haruldased · Tähelepanu vajavad · Määratlemata . Elupaigad ja ohutegurid. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse 13 WWF (Maailma Looduse Fond) on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon
pisilina, nõmmluga, Ruthe sõrmkäpp, suur paelsammal II kategooria: saaremaa robirohi, harilik luuderohi, jumalakäpp, tõmmu käpp, kärbesõis, punane ja valge tolmpea, niidu-kuremõõk, harilik jugapuu III kategooria: karukold, karulauk, tumepunane neiuvaip, nõmmnelk, põõsasmaran, valge vesiroos, väike vesikupp, väike vesiroos 90. Punane raamat. Eesmärk ja ülesanded. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Punase Raamatu ohukategooriad. Elupaigad ja ohutegurid Punane Raamat on dokument, kuhu kantakse kindla ala (riigi) ohustatud seene-, taime- ja loomaliikide ja nende alamliikide nimestik, üldjuhul koos andmetega nende taksonite leviku, bioloogia, ohutegurite ja kaitsevajaduse kohta. Eestis on Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhtimisel Punane Raamat kokku pandud neljal korral – aastail 1979, 1988, 1998 ja 2008. Eesti 1998
annaabi.ee 
