Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor;
Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist. Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust. Hõõrdepidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdepidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Pidurajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid
Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator. Uutel traktoritel on mehhaaniline regulaator asendatud digitaalsega st mootori koormust jälgib andurite abil arvuti ja avab elektriliselt juhitavaid pihusteid just nii pikaks ajaks kui vaja. Mootori igapäevane hooldus seisneb jahutusvedeliku ja mootoriõli tasapinna kontrollis, õige kütusega tankimises, suure tolmususe korral õhufiltri ja radiaatori puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises
- pöördkoonus 52. Pöörlemissageduse regulaatori tüübid ja liigid Muutuva koormusega töötamise korral peab koos viimasega muutuma ka tsüklietteanne. Mootori väntvõlli pöörlemissagedust hoiab konstantsena regulaator. Tööpõhimõtte alusel on olemas: a) tsentrifugaalregulaator, b) segaregulaator; c) hüdroregulaator; d) pneumoregulaator; e) elektrooniline regulaator. Hoitavate sagedusreziimide järgi jagunevad: a) ühereziimsed (n. käivitusmootoritel); b) kõigereziimsed (töö ulatus määratakse piirdepoltidega). 53. Kõigireziimne pöörlemissageduse regulaator ja selle tööreziimid töö ulatus määratakse piirdepoltidega REZIIMID 1. Tühikäigu pöörlemissageduse reziim survehoob asetub vastu tühikäigu-vedrut 2. Maksimaalse pöörlemissageduse reziim
Määrimise intensiivsus väheneb õli taseme langemise ja väntvõlli pöörlemissageduse alanemise tagajärjel. Enamikul auto- ja traktorimootoritel on segamäärimissüsteemid. Kõige rohkem koormatud detailidele juhitakse õli surve all. Ülejäänud detaile määrib aga õli, mis on töötamisel mootori sisemusse laiali paisatud. Segamäärimissüsteemi kuuluvad ka õli puhastamise ja jahutamise seadmed. Need vähendavad õlikulu ja mootori detailide kulumist. Kütusepump, regulaator, ventilaator, veepump ja käivitusmehhanismid on varustatud iseseisvate määrimisseadmetega. 9. Jahutussüsteemid: jahutuse otstarve, mootori soojusbilanss, jahutussüsteemide liigitus, mootorite jahutussüsteemide tarindus, jahutusvedelikud. Mootori töötsükli kestel on gaaside keskmine temperatuur 800..900 C. Osa gaaside soojusest kandub mootori detailidele: silindritele, plokikaanele, kolbidele, klappidele jm., mistõttu nende temperatuur tõuseb
kahjustava mõju eest. ·mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule ·rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi torule või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale ·kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust ·kütusepaak ei tohi lekkida ·kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis ·täiteavast väljavoolav kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks ·kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhu tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ·Täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis ·kütusepaak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt ·800..
Hüdrosüsteem: Esimene pumbaosa toidab vasakpoolset jagajat, teine parempoolset. Kahe kontuuri jagatud hüdrosüsteemi eeliseks on hõlma seadesilindrite kiirem reguleerimine ning hõlma vasaku ja parema tõstesilindri teineteisest sõltumatu toimimine. Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0MPa'ni (100 bar'ini). Hüdrosüsteemid käitatakse lisaks peale töö-ja lisaseadmete: seisupidur, diferentsiaali lukk, juhtimine (rool), 2x pidurikontuur(sõidupidurid) Rõhu reguleerimine, parem kontuur: Reguleerimine toimub parempoolse jagaja peas olevast kaitseklapi seadekruvist. Rõhu reguleerimine, vasak kontuur Reguleeritakse nagu parempoolset kontuuri, ainult et vasakpoolse jagaja seadekruvist. Hüdrosüsteemi juhthüdraulika rõhu kontroll ja reguleerimine Kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli vasakul poolel, kabiini all oleva manomeetri ühendustutsiga
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
