2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i
Oettingenide perekonnakabel ja ääres asub endiste Kuremaa mõisnike kalmistu Oettingenide perekonnakalmistu kuhu on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget. Siin puhkavad Alexander von Oettingen (Kuremaa mõisa edumeelne arendaja, kohtunik ja Liivimaa maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen.
hakkama, juba 18.-20.juunil 1869.aastal toimuski see suur üritus Tartus. Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta tagant peetakse suurt üldlaulupidu. 1.2 Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias 1
· 1812 - Tartu Tähetorn kuulutatakse valminuks. · 1814 - F.G.W. Struve alustab regulaarseid astronoomilisi vaatlusi. · 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop. · 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. · 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. · 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. · 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi. · 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. · 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. · 1922 - E.J
Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tsiz. Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen. Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik: gestaltpsühholoogia peaideoloog Wolfgang Köhler sündis Tallinnas ja Würzburgi koolkonna alusepanija Oswald Külpe lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena. · Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" ("System der Gedächtnislehre", 1897) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast.
Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) “Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) „Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene- Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
Kallivoda) •"Õhtu kellad" (F. Abt) •“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) •"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) •“Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) •„Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorgniseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
märtsil 1867 aastal: ,,Eestseisus võttis vastu J.V.Jannsenist ette pandud nõu juunikuus 1869 aastal üht priiuse mälestuspüha ühe laulupidu viisil." Jannseni avaldusele loodeti peatset positiivset vastust, nagu see oleks toimunud normaalse ajaarvamise juures. Samas tekkis aga kartus, et Liivimaa rüütelkond võiks loasaamisele vastu töötada, sest baltisakslased hakkasid aru saama säärase peo suurusest rahvuspoliitika areenil. Liivimaa kuberner A.G.Fr von. Oettingen oli aga baltisakslaste toetaja ning oli ägedalt laulupeo plaani vastu. Kuid 1868 aasta jaanuaris lahkus kuberner ametist ja ta asemel sai uueks kuberneriks üks venestunud välismaalane. 1868 aasta märtsis arvas Jannsen, et nüüd oleks aeg anda sisse uus avaldus, sest vanale polnud ikka veel vastust tulnud ning ähvardas juba tõsine ajapuudus. Kuid 1868 aasta lõpuks seisis laulupeo loasaamise küsimus endiselt nullpunktis ja rahutuks muutuvale rahvale polnud midagi vastatud
Toim. Diana Deutsch. San Diego, CA, US: Academic Press, lk 730 Denckla, Ben 1997. Intonation Theory. http://xenia.media.mit.edu/~bdenckla/thesis/texts/htthe/node4.html, vaadatud 07.12.2015 Denckla, Ben 1997. The Role of Intonation in Music. http://xenia.media.mit.edu/~bdenckla/thesis/texts/htthe/node3.html, vaadatud 07.12.15. Freienthal, Heli. Olulised mõisted. http://www.lvrkk.ee/kristiina/Heli_Freienthal/ABC/olulised_misted.html , vaadatud 07.12.15 Goldbach, Karl Traugott 2007. Arthur von Oettingen ja tema orthotonophonium oma aja kontekstis. - Res Musica. Nr. 1, lk 47-49. Hopkins, Michael T. 2015. Eighth-Grade Violinists’ Instrument Tuning Ability: A Comparison of Pitch Perception and Tuning Accuracy. - Journal of Research in Music Education. Vol. 63(3), lk 349-368 Intonatsioon. https://et.wikipedia.org/wiki/Intonatsioon , vaadatud 15.12.15 Morrison, Steven J.; Fyk, Janina 2002. Intonation. - The Science and Psychology of Music
Brecklingilt ja Tallinna Toomkooli professorilt Carl Ludwig Carpovilt ajavahemikus 1785- 1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2. detsembril 1865 Arthur Joachim von Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse vaatluste reale, mis kestab tänapäevani. A. Oettingeni teeneks on ka meteoroloogiajaamade võrgu loomine Baltimaades. Pärast Eesti NSV moodustamist 1940. a. juulis hakati hüdro- meteoroloogiateenistust ümber korraldama. 1941. a. jaanuaris loodi Nõukogude Eesti Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus. Valitsusele anti üle kogu olemasolev meteoroloogia-, hüdroloogia- ja agrometeoroloogiajaamade võrk. Juba enne Eesti taasiseseisvumist töötati
,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks detsembril 1865 Arthur Joachim von lumele, taimkattele) langenud ja sealt 1,3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 (ionisatsioonil kõrgemates kihtides). Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse lahkunud kiirguste vahe[1]. km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Neeldumine on vaatluste reale, mis kestab päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selektiivse iseloomuga. Osooni tänapäevani. A
Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. II üldlaulupidu toimus 20.22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Tingituna suuresti Vene-Türgi sõjast lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias
annaabi.ee 
