Pushkin saadeti I. Inzovi nõusolekul tööle Vorontsovi kantseleisse. 1823. aasta sügisel kohtus Pushkin M. Vorontsovi naisega, kellesse ta armus. Pushkini ja tema ülemuse suhted läksid sassi. Vihane ja armukade Voronstov hakkas Pushkinit taga kiusama, ta ümbritses Pushkini nuhkidega, kes tegid ta elu ebameeldivaks. Peale selle saatis Voronstov Peterburi Pushkini kohta kaebusi, mille alusel Puskin lõpuks 1824. aastal vallandati. 1. augustil 1824. aastal lahkus Pushkin Odessast. Peale vallandamist saadeti Pushkin tsaari käsul oma kodukohta Mihhailovskojes. Pushkini Mihhailovskojesse viimine oli sunniviisiline, ta oli politsei järelvalve all ning ei tohtinud oma kodukohast lahkuda. Selle tulemusena tekkisid peres kokkupõrked ning suured tülid, mis lõppesid tema ema, isa, venna ja õe lahkumisega kodust. Pushkin jäi üksinda. Nendel aastatel tegeles Puskin peamiselt loominguga. Mihhailovskoje olemise aastail sai Pushkinist Venemaal üldtunnustatud esiluuletaja.
· Puskin oli elutunnetuselt romantik · Tema teostesse ilmusid vangi, põgeniku ja pagendatu kujundid · 1823. a. alustas Puskin "Jevgeni Onegini" kirjutamist · Armus oma ülemuse M. S. Vorontsovi poolatarist abikaasasse · Vorontsov ässitas Peterburi ülemused Puskini vastu · Puskin tajus ohtu ja palus luba erru minna · Seda võeti kui jultumust ning ta vallandati 8. juulil 1824. a. tsaari käsul Pagenduses · 1. aug. 1824. a. lahkus Puskin Odessast · 9. aug. 1824. a. saabus Mihhailovskojesse · Mihhailovskoje oli Puskini lemmik pelgupaik, rahulik ja vaikne inspiratsiooniallikas · Naabermõis Trigorskoje oli ainus koht, kus ta sai enda sarnaste inimestega suhelda · Praskovja Ossipova Wulff mõisa perenaine, Puskini väga lähedane sõber · Aleksei Wulff Praskovja poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis · 19. Nov. 1825. a. suri Aleksander I haiguse tõttu Kodu Mihhailovskojes Dekabristide ülestõus · Peterburis · 14
• 1925. aastal määras vastloodud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus Wiiraltile aastase stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärast kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. • Septembris määrati talle stipendium uuesti tingimusel, et ta viibiks kuus kuud välismaal. • 4. novembril algas Tartust sõit üle Berliini ja Kölni Pariisi poole, kuhu kunstnik saabus 8. novembril 1925. • Tööd leidis ta esialgu Odessast pärit skulptori Vladimir Izdebsky ateljees. Pariis 1925-1938 • 1926. a olid sissetulekud väga kasinad. Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. • 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu. • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G
rohkem tehniliste oskuste lihfimiseks, enda ettevalmistamiseks Pariisi minekus. Pariisis 1925. aastal määrati Wiiratile aastane stipendium enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärats kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. Septembris sai ta aga uue võimaluse tingimusel et ta viibiks vähemalt kuus kuud. Wiiralt saabus Priisi 8. novembril 1925. aastal. Tema esimesek selukohaks sai Eesti saatkonna poolt üüritud korter ning ta leides tööd Odessast pärit skulptori Valimid Izdebsky ateljees. Eesti kunstnikest läbis Pariisis eriti tihedalt Jaan Grünbergiga, kes elas seal aastail 1931-33 ja 1937-39. 1926 aastal tegi Wiiralt reisi Itaaliasse ning siis naaus tagasi Pariisi. Stipendium oli lõppenud, rahaga kitsas käes. Et leivaraha teenida maalis wiiralt siidirätikuid ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike peamine sessetulekuallikas. Mais 1927 toimus Wiiralti isikunäitus kus ta eksponeeris umbes 40 litot,
Viimane esinemine solistina orkestri ees toimus aastal 1969 ja oli pühendatud Luki 60. aasta juubeli tähistamiseks. Eri Klasi juhatusel esitas Lukk koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Haydni Klaverikontserdi D-duur Hob XVIII/11, Mozarti Klaverikontserdi F-duur KV413 ja Chopini Klaverikontserdi nr. 1 e-moll op. 11. Akadeemilise muusika kõrval tegeles Lukk Berliini-aastatel üsna palju ka kergema muusika ja dzässiga. Näiteks mängis ta väikeses kabaree saateansamblis ja esines Odessast päris estraadilaulja Isa Krämeriga. Aastatel 1929-1930 käis Lukk koos Krämeriga kontsertreisidel Saksamaal, Belgias, Inglismaal ja Itaalias. Üks kontsert anti isegi Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Estraadikava kõrval esitas Lukk näiteks ka Liszti ja Chopini klaverimuusikat. Aastatel 1933-1934 osales Lukk nimeka Berliini klaverikvarteti töös, millega esineti Taanis, Itaalias, Marokos ja kolmel korral ka Eestis. Kontsertide esimese poole kavas olid
nõrk. 2008 aastal viidi Tallinnas läbi rahvusvaheline seminar City-AIDS 2008, kus erinevate linnade esindused jagasid oma kogemusi võitluses HIV levikuga. Seminar korraldati koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega UNITAR, mis on ÜRO uuringu- ja koolitusorganisatsioon Genfis ja ÜRO aidsiprogrammiga UNAIDS. Osalesid esindused Tallinnast, Narvast, Riiast, Vilniusest, Klaipedast, Peterburist, Kaliningradist, Odessast, Helsingist ja Stockholmist. Iga linna esindus koostas seminari lõpuks lihtsa tegevusplaani HIV ohjamiseks oma linnas, kus toodi välja olulised valupunktid, valiti sobivaid meetmeid ning vajalikke ressursse plaanide elluviimiseks (Erala 2008). 2011a. toimus Euroopa HIV-i konverentsi, mis tõi Tallinna kokku ligi 500 rahvatervise spetsialisti üle kogu Euroopa ja Kesk-Aasia. Konverents keskendus HIV-i ennetustöö ja
saata oma vanemate mõisasse ja seada seal kohalike võimude järelvalve alla. Ja seda tema poliitiliste vaadete pärast. Oli lõpule jõudnud üks tähtsamaid perioode Puskini biograafias tema rännakud Venemaa lõunaosas. Odessas veedetud aasta oli erakordselt rikas elamuste poolest. Siin kujunes välja tema selge ja kaine pilk elule ning inimestele. Unistajast saab mõtleja. Lõbus ja terav satiir muutub vihaseks ja sapiseks. 31.juulil 1824 a. sõitis kolleegiumisekretär Puskin Odessast välja marsruudil, mille oli ette kirjutanud kindral Gurjev. 9.augustil 1824 a. jõudis Puskin Mihhailovskoje põliste pärnade alla. Mõis oli hooletusse jäetud. Hannibalide varjupaik võttis poeedi vastu lagunenud jalgvärava ja viltu vajunud taraga. Pagendus muutus vangistuseks. Poeedi tegusid ja käitumist jälgiti. Pärast 14.a. lahusolekut ei võinud läbisaamine vanematega heaks kujuneda. Perekond võttis ta algul hästi vastu, kuid sedamööda, kuidas selgus
rahata ta ära ei ela. Sõprus A. Rajevskiga mõjutas oluliselt Puskini elu Odessas, sest sellest sõltusid tema suhted Odessa laiema seltskonnaga. Amalia Riznitsiga, Odessa suurkaupmehe 20-aastase naisega, tutvus Puskin 1823. aasta juulis. Ta tundis tema vastu tugevat, kuid lühiajalist kiindumust. Riznitsi surma puhul on kirjutatud luuletus ,,Oma kodumaa sinise taeva all..." ja võimalik, et ka luuletus ,,Kauge isamaa kallaste jaoks..." 1824. aasta maikuus lahkus Riznits Odessast, selleks ajaks oli Puskinil uus kiindumus. 1823. aasta sügisel tutvus Puskin Jelizaveta Ksaverijevna Vorontsovaga, luuletaja ülemuse M. Vorontsovi naisega. Tavaline tähelepanelikkus noore ja kauni naise vastu muutus peagi sügavaks ja tõsiseks tundeks. Naine oli Puskinist küll 7 aastat vanem aga ta nägi noor välja. Puskini ja tema ülemuste suhted läksid lootusetult sassi. Vorontsov ümbritses Puskini nuhkidega, avas tema kirju ja ässitas Peterburi ülemusi
läks ühe kindrali perekonnaga, kus oli meeldiv vaimne õhkkond. Kogus ainest loomingu jaoks, märkimisväärsem teos on ,,Ruslan ja Ludmilla", mis räägib Kiievi-Vene aegsest ajast. Poeem on kantud huvist rahvaloomingu vastu, teos on mänguline, samas ka tundeline ja armastust ülistav. Pagendusaastad on Puskini õitseaeg loomingus. Ta saadetakse uude töökohta Odessasse, kus toimus seltsielu, teater jms. Armuloo tõttu saadeti ta Odessast vanemate mõisa, kus oli koduarestis. Seal sai rohkem tegeleda loominguga, puutus kokku looduse ja rahvaloominguga. Sinna aega langeb poeem ,,Mustlased", mille puhul autor pöörab erilist tähelepanu kangelanna tundemaailmale. Aja möödudes saab Puskin koduarestist vabaks ning naaseb Peterburi. Kohtab Moskvas 16-aastast kaunitari, kellega abiellus. Venemaal möllab koolera epideemia ning Puskin satub karantiini. Lõpetab ,,Jevgeni Onegini" ning
tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti. Kui ta aga sinna sõitis, sattus ta
1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti
nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 1820-24. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti. Kui ta aga sinna sõitis, sattus ta kooleraepideemia tõttu kolmeks