Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast.
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra
Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel
Sellegi poolest saavad kõik aru,et katte purunemine tooks kaasa tagajärgi,mis oleksid veelgi kohutavamad kui 1986,aasta omad. Enne Tsernobõli tuli 100 00 Valgevene elaniku kohta 82 vähki haigestumise juhtu.Statistika näitab ,et nüüd tuleb 100 000 inimese kohta 6000 vähihaiget.Haigestumus on kasvanud 74 korda. Vimmase kümne aasta on suremus suurenenud 23,5%.Ainult üks inimene 14-st sureb vanadussurma,teised on peamiselt tööjõulised,46-50 aastased inimesed.Kõige saastatumates oblastites näitavad arstlikud ülevaatused,et igast kümnest inimest seitse on haiged.Küllast külla sõites olen rabatud sellest,kui suureks on kasvanud surnuaiad. Ainuüksi Valgevenes on likvideerijate nimekirjadesse kantud 115493 hinge.Tervishoiuministeeriumi andmetel suri aastatel 1990 kuni 2003 tervelt 8553 likvideerijat niisis kaks meest päevas. 4 See kõik oli alles katastroofi loo hakatus.1986.aastal elanikke majas ei ole.Alles on
Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. LOODUSLIKUD RESSURSID Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel
kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi. Keskkomitee liikmete seast valiti omakorda poliitbüroo (1952-1966 KK Presiidium), mille käes oli sisuline võim. Parteiasjadega tegeles KK sekretariaat, mille juht (peasekretär või 1. sekretär) oli riigi tähtsaim mees. Erinevaid parteiametnikke (aparatsikuid) oli NSV Liidus väga palju. Sarnane struktuur eksisteeris ka eraldi kõigis liiduvabariikides, oblastites ja rajoonides. Partei ülemvõimule olid allutatud ka valitsus ja parlament. Välispoliitika Breznevi välispoliitika oli stabiilne ja suuri vastasseise (nagu Kuuba kriis) vältiv, samas ei tehtud vaenlastele ka mingeid järeleandmisi. Aktiivne võitlus käis kolmanda maailma riikides, eriti 1970.-te lõpust alates Afganistanis. Oktoobris 1964 sai Hiina viienda riigina maailmas endale tuumarelva. Aprillis 1965 okupeeris USA Dominikaani Vabariigi, eesmärgiga vältida marksistliku valitsuse
materjalid; kinkimise, ostmise või muul teel (nt konfiskeerimine, sõjasaak) riigi omandisse sattunud materjalid. Riiklik arhiivifond allus täitevvõimule (valitsusele), mitte parlamendile. Arhiivi organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks oli Arhiivide Peavalitsus. Kuni 1960. aastateni oli arhiivindus NKVD - Siseministeeriumi valitsemisalas, siis läks Ministrite Nõukogu otsealluvusse. Ka liiduvabariikides ja oblastites moodustati arhiivivalitsused. Riiklikul arhiivifondil oli sisemine liigitus, millest sõltus arhiivide struktuur. Dokumendid jaotati: 1) formatsioonide teooria kohaselt ajaloolisteks epohhideks enne 1917. a revolutsiooni pärast 1917. a revolutsiooni * Erandiks isikufondid, mida ei kästud "epohhideks" jagada ja käsitleti tervikuna; * ning kirikute-koguduste fondid (kirik oli igand ja selle arhivaalid, ka nt 1960. aastatest 1964, tuli anda 1917. a eelsete materjalide hulka).
vahelise õiguse järgi Baltikumis polnud, ühinemine Liiduga toimus Balti riikide valitsuste palvel, seega vabatahtlikult. Teise maailmasõja ajal toetas Baltimaade elanikkond natslikku okupatsioonivõimu, paljud sõdisid Nõukogude Liidu vastu ja osalesid karistusoperatsioonides venelaste, juutide ning teiste rahvuste vastu. Eesti karistussalklased tegutsesid Poolas, Jugoslaavias, Itaalias, Valgevenes, Ukrainas, Leedus, Leningradi, Pihkva jt oblastites. Holokaustis olid peamised tegijad koha- likud fašistid, kes olid julmemad kui sakslased. Eesti natsid asutasid Eestis üle 140 koonduslaagri, kus tapeti paljudest Euroopa riikidest toodud vange. Metsa- vennad on bandiidid ja küüditamised olid õigustatud. Rõžkov õigustab massi- repressioone, kuna need olevat olnud seaduslikud ja “suunatud NSV Liidu tervik- likkuse ning nõukogude ühiskondliku korra säilitamisele”. Teheranis, Jaltas ja
senise haldusjaotuse nõukogulikuks mõnigi NSV Liidu oblast. Samas oli see muutmisel. Ulatusliku haldusreformi läbi unifitseerimise ilminguks, millest võitsid aparaaditöötajad. Oblastites omavahel või suuremate küladega. Koha Võimuvõitlus ENSV juhtkonnas □ vabariikliku alluvusega linn nimede valikul eelistati vanemaid ja ainu ® oblasti alluvusega linn kordseid ning likvideeriti korduvaid nimesid, Nõukogude ainuparteiline süsteem välistas PÄRNU oblasti nimi Harju
grupeering, kes Karotamme võimulolekut ei sallinud, nii suudetigi Eesti küsimus Kremlis päevakorrale võtta - tulemuseks see, et märtsis toimus eraldi pleenum. Selle pleenumi puhul Moskva poolt vaadatuna ei olnud tegemist isiklikult Karotamme vastu tehtud süüasigi, vaid näidispuhastus, et ka teiste liiduvabariikide juhte õigele teele juhatada. Oluline see, et analoogilisi juhtkonna vahetusi toimus mujalgi, nt Karjala Soome NSV-s, mitmetes oblastites jne, see ei olnud ainult Eestile omane, Eesti küsimus oli lihtsalt vormistatud kõige kõrgemal tasemel. Miks Eesti selleks näidiseks sattus, aga mitte Leedu, kus natsionalismi vohamine oli hoopis ulatuslikum. · Eesti NSV "süüasi" Kremlis ja selle taustategurid: Eesti seotus nn Leningradi süüasjaga - selle käivitas Malenkov koos Beriaga. Karotamm oli väga tihedalt seotud Leningradiga
massilised arreteerimised, ka keskustest jõudsid kohtadele, oblastitesse, rajoonidesse, linnadesse jne. Tavaline tööinimene eriti ei kannatanud, pigem juhtivad isikud. Stalin tahtis vabaneda endistest kaasvõitlejatest, kelle vastu tal puudus usaldus. Suur Terror toimus plaanimajanduslikus õhkkonnas. Öeldi, et kogu NL-is peab leiduma 4,5% rahvavaenlasi kõigis linnades, asutustes, institutsioonides, oblastites, rajoonides jne. Rahvavaenlasi hakatigi tegema. Tegemist oli sadade tuhandete inimestega. Ei tulnud senised kohtuorganid enam asjadega toime. Oblastites-linnades jne loodi troikad, kuhu kuulus kohalik parteijuht, kohalik Nõukogu juht ja kohalik julgeolekuboss, need hakkasid ise langetama kohtuotsuseid. Ei olnud mingit staatust ega haridust, oma parima äranägemise korras langetasid karistusi, k.a maha laskmine. Lisaks sellele, kuna tegemist oli sadade
Minorkad on lihtharjaga, eriti suurte valgete kõrvalappidega ja musta värvust jalgadega. Kuked 3,2...3,6, kanad 2,7...3,6 kg raskused. Aastane munatoodang 150...180, suhteliselt suur (60...65 g) tugeva valge koorega muna. Kasutatakse peamiselt ristamiseks teiste tõugude produktiivomaduste parandamiseks. Otseselt tööstuslikus linnukasvatuses minorkasid ei kasutata. Orlovi kanatõug on aretatud Venemaal Kurski ja Orlovi oblastites kohalike kanade ristamisel võitluskanadega. Nad on kõrgejalgsed, kehahoiakult meenutavad võitluskanu, sulestiku värvus on väga erinev: kirjud, õlevärvilised, punakaspruunid, mustad, harva valged. Tõug on genofondis, tõenäoliselt leiab kasutamist uute munakanakrosside loomisel. Vene valge kanatõug oli kuni 1970. a. Venemaal laialt levinud, siis tõrjuti kõrvale sisseveetud
annaabi.ee 
