Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala",
OTEPÄÄ Symbols of Otepää Coat of arms Winter Capital logo Flag Location Otepää (formerly Nuustaku) is a town in Valga County, southern Estonia, it's the administrative centre of Otepää Parish. Town has a population of 2,000. Sightseeings Those who believe in supernatural power should pay a visit to the so-called "energy pillar" in Otepää. It is believed that when you touch it, it will give you a great shot of energy and good health. Sangaste castle
rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_linnus
Autoportree (Linoollõige, 1921) Värav (Puulõige, 1922; esimene puulõige) Sadam (Puulõige, 1923) Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927) Tsellomängija (Puulõige, 1927) Õhtu (Puulõige, 1947-1948) Harakas jõel (Puulõige, 1953) Lilled (Puulõige, 1958) Tüdruk (Puulõige, 1962) Sõudja (Värviline puulõige, 1962) Laevad (Värviline puulõige, 1962) Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964) Pirita (Värviline linoollõige, 1966) Maalietüüdid: Nuustaku alev (1921) Kevadmaastik (1922) Oleviste ja Niguliste (1926) Laud (1928-1929) Haige (1930) Õhtu (1933) Raamatukunst "Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938) "Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth, 1938) "Piksepalve 1644" (1939) "Kylmad ruba'iid" (1939) "Lindude laule" (1942) "Kaks taevalõiku" (autor Friedebert Tuglas, 1966-1968) "Realistliku ingli laul" (autor Jüri Üdi, 1968) Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Laarman http://www.epl.ee/artikkel/5060
Uurimistöö koosneb viiest peatükist ja lisadena on esitatud perekonnaarhiivist pärinevad fotod, mis aitavad tööd ilmestada. 2. LAPSEPÕLV JA KOOLIAEG Minu vanaisa Ilmar Valge sündis 1933. a 24.augustil Emilie Lippingu (sündinud 2.mail 1908 Otepää vallas) ja August Valge (sündinud 21.augustil 1905 Otepää vallas) perre esimese lapsena. Tal olid vennad Kalju ja Heino ja õde Laine. Vanemad käisid samas koolis, mida tollel ajal nimetati Nuustaku Kooli- ja Hariduse Seltsi Keskkooliks, praegu kannab kool Otepää Gümnaasiumi nime. Minu vanaisa Ilmar asus 1940 aastal õppima Otepää Keskkooli mille lõpetas 1948 aastal. Ta oli väga tark laps. Talle meeldis palju lugeda ja ta oskas väga hästi joonistada. Lapsepõlves oma vaba aega sisustaski ta raamatute lugemise ja karikatuuride joonistamisega Otepää Teatajasse. Kooli ja kodu vahemaa oli 4-5 kilomeetrit, mistõttu koolist koju kõndides oli tal alati raamat näpus mida ta luges
Haldussüsteem: riik->maakond->linn/vald->eramaa (talu, asutus) b. Asustussüsteem: linn->linnaosa/asum->alev->alevik->küla->talu c. Aadressisüsteem: aadressi komponent (Tiigi tänav), koguaadress (Kadrioru loss) d. Funktsionaalsüsteem: raudteejaamad, lennujaamad, bussipeatused, metsakorraldus, maakorraldus e. Mälestis: ajalooline informatsioon, lingvistiline informatsioon, rahvuslik identiteet (ntx Nuustaku, Maarjamaa, Dorpat, Revel) 87. Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt? a. Ametlikud kohanimed b. Mitteametlik kohanimi c. Rööpnimi ehk allonüüm põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi d. Eksonüüm ehk väliskeelne nimi nimi mis on kasutusel välismaa kaartidel e. Endonüüm ehk sisekeelne nimi kohalik nimi (vastand eksonüümile), vastavalt
Practise: Is it raining? Is your brother married? Are there any questions you'd like to ask? Is there a station near here? Is there time to buy a newspaper? Were you late this morning? Were you born in Estonia? Was your friend with you last night? Was it cold this morning? Were there many people at the party? Were there any problems? Was there a lot of traffic this morning? Was there anyone you knew? Can you swim? Have you got a car? Have you ever been to Nuustaku? Has it stopped raining yet? Do you come from France? Do you speak English? Do you live in a flat? Does your husband/wife play the piano? Does this pen belong to you? Did you see John yesterday? Did it rain last night? 13 Question words: what when where which who whose why how Match the question words and answers: What ....
Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. Tõnissoni nimega seotakse "Tartu renessanssi" ehk rahvusliikumise hoogustumist. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist, mis toona üpris harv oli. Mitmeaastase kampaania tulemusena hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnissoni tegevusest vihale aetud sakslased andsid talle hüüdnimeks "Nuustaku hertsog", mis oli seotud ka tema dzentelmenlike maneeridega. Eestlaste seas said tema populaarseteks hüüdnimedeks aga Koodi-Jaan ja Vana Jaan. Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku
kuulutati kasinus, kainus, rahvuslik uhkus ja iseteadvus, lugupidamine oma esiisade ja päritolu vastu, kokkuhoidlikkus ja ürgse rahvuskultuuri hindamine. Tõnisson võitles juba tookord aadete eest, mis läbi iseseisvusaja kuni tänapäevani on jäänud meile tähtsaks. Oma imposantse kujuga pikk, sirge mees pisut ettepoole kikkis habemega saavutas ta rahva hulgas omamoodi populaarsuse. Kui Jannsenit nimetati hellitavalt Papa Jannseniks, siis Tõnissoni hüüdnimedeks olid Koodi Jaan ja Nuustaku Hertsog. Ta oli üdini rahvuslikult meelestatud ja üdini demokraatlik. Jaan Tõnissoni tegevuspiirkonnaks oli Lõuna-Eesti ja tema tegevuse keskuseks Tartu. Lõuna-Eesti oli sajandivahetusel mõneski suhtes Põhja- Eestist ees. Esiteks asus ülikoolilinn Lõuna-Eestis ja teiseks olid Lõuna-Eesti talud jõukamad kui Põhja-Eesti talud. Lõuna-Eesti savisegune muld oli viljakam kui Põhja-Eesti paiguti vaene paepealne muld. Konstantin Päts (1874-1956) pärines Pärnumaalt Tahkurannast
kõige enam. Üks neist on Lääne- Eesti ja saared, teine Otepää ümbrus Lõuna-Eestis. Saarlastele oli sügisene pähklil käimine tähtsaks tegevuseks. Enamasti käisid pähklil noored. Mindi puhkepäeviti ja kambaga. Kuid leidus ka üksikuid vaesemaid inimesi, kes pähklite korjamise ja müütamisega raha teenisid. Otepää kandis oli kombeks korraldada üldrahvalikke pähklipäevi.. Selle järgi ongi Otepää saanud endale õieti rahvapärase nime Nuustaku. Nimi tuleneb saksakeelsest sõnast Nustag, mis tähendas pähklipäeva. Pähklipäev oli esimene päev septembrikuus, millal kõik inimesed võisid minna vabalt pähklile. Päeva kuulutas välja kohalik mõisnik. Pähklikorjajal oli traditsiooniliselt kaks kotti. Üks, väiksem kaelas ja teine, suurem õlal. Põõsalt korjati pähkleid kaelas rippuvasse kotti ja puistati sealt aeg-ajalt ümber küljekotti. Kodus pähklid kuivatati ja hoiti neid tallel jõuludeni. Nii nagu mõnel
põhjust rääkida ümbernimetamisest, kuivõrd mõlemad nimed olid ilmselt kasutusel ja jäid ka pärast ametliku nime asendumist kasutusel. Eestlaste jaoks on Tallinn olnud koguaeg Tallinn, mitte Revel. Ka Osmussaar on eestlaste jaoks olnud koguaeg Osmussaar. Staatuse mõttes peab aruu saama, et muutus puudutab staatust, mitte kogurahvast, pigem siuke ametlik muutus. Kui ühes keeles nimi asendatatakse samas keeles teise nimega, siis on tegu ümbernimetamisega nt Nuustaku alev Otepääks. Nimemuutus saab jagada kolme tüüpi: 1) ametlik keel muutub ja seetõttu ka ühes keeles nimekuju asendub välismaailma jaoks teisekeelsega(Tallinn-Reval). 2) ametlik keel ei muutu , aga mõnes teises keeles võetakse kasutusele kohalik nimi (Bombay >Mumbai,) 3) ametlik keel ei muutu aga sellekeelnenimi muudetakse (Kuressaare- Kingissepaks). Võõrnimed- reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või
1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem. 1940, kui NL okupeeris Eesti, oli Tõnisson üks vastuhakkajatest. Organiseeris valimistel vastaskandidaate, kuid Zdanovi ajal need kõrvaldati. 12.12.1940 Tõnisson arreteeriti ja viid Tallinnasse. Rohkem pole tema kohta midagi teada. Võimalik, et ta lasti 1941. aastal maha. Rahvasuus on teda nimetatud Koodi Jaaniks (ühel karikatuuril nüpeldas vastaseid koodiga) ja Nuustaku paruniks. 1940. aastal olevat ta soovitanud Venelaste vastu lasta kasvõi üks pauk - vastuhakk on toimunud ja näha, et Eesti okupeeriti vägivaldselt. KONSTANTIN PÄTS (23.02.1874-18.01.1956) Sündis vaeses perekonnas Pärnumaal, Tahkurannas, Põldeotsa talus pere teise lapsena. Kohalikud rääkivad, et Konstantin sündis laudas, sest sünnitus hakkas ootamatult. Isa Jakob oli mölder, varem ka Viljandis ehitusmeistrina töötanud
valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921. aastast alates esitati kaebusi võõrkeelsete nimesiltide vastu ja ettepanekuid ka saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930. aastatel, kui ka ametlikul tasandil avaldati sellekohast survet. Riiginime Eesti võõrkeelsete vastete kohta peeti mõttevahetust (kas ainult Eesti või siiski Est(h)onia/Estland jms?), kuid 10. novembril 1926 tegi valitsus lõpuks otsuse inglis-, itaalia-, hispaania- ja portugalikeelse nimena
narmasja servaga kuupulaga, milline ümbritseb pähklit kas täielikult või osaliselt. Esimesed pähklid valmivad enam-vähem rukki koristuse ajaks, on kuni 2 cm läbimõõdus, hele- kuni tumepruunid, 1000 pähkli mass 1000.....1200 gr., VIII-IX. Harilik sarapuu on varjutaluv, kasvades sega- ja lehtpuistute alusmetsarindes, sageli looaladel ja raiesmikel. Enamlevinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning samuti meie kõrgustike ümbruses nii Pandiveres kui ka Lõuna-Eestis (Nuustaku, tõlkes pähklipäev, päev pähklite korjamiseks). Saksamaal on teada Tüüringis puukujuline eksemplar, mille tüve ümbermõõt on 125 cm ja vanust üle 100 aasta. Kiire kasv on just esimestel eluaastatel, viljakandvus algab 5....6 aastal kuid hästi hakkavad põõsad saaki andma alates 10....15 aastast. Põõsaste eluiga 60.....80 aastat, viljakandvus istandikes umbes 30 aastat. Paljundada on lihtne seemnetega, ka vegetatiivselt lookvõrsikutega
annaabi.ee 
