VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt
sai alguse 12 tahvli seadustest ja lähtus pretsedentidest, roomaõigus on tänapäeva euroopa õigussüsteemi aluseks, provintsid ida provintsis oli kõrge kultuur, jõukad linnad, kõneleti kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli tsivilisatsiooni tekkel, põllumajanduslik tootmine, kõneleti ladina keelt, religioon austati vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad kaitsevaimud(laarid),igal perekonnal oli maokujuline kaitsevaim(geenius), riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid.,
Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus
Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest,
Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest,
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil-kuulsaim hipodroom Circus Maximus Aatrium-siseõu,mille keskel oli katus avatud,see oli igapäevase elu keskkoht. Seal võõrustati ka külalisi. 13.Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised
Preestrid olid ka riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest, neid valiti ametisse eluks ajaks. Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. 10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim
Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised.
Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele sugugi alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklastest kõrgemale tasemele. Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrreldes huvi. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal asjal oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Ka igal majal olid oma kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, keda kutsuti geeniuseks. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Rooma panteoni tipus seisis taeva- ,pikse- ja tormijumal Jupiter (kreeklaste Zeus)
eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsamad nende seast olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius -, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kujutasid roomlased panteoni jumala sarnastena.
Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus
9-10 saj prantsusmaa killustatud 987 pandi alus kapetingide dünastiale Domeen kuninga maavaldus 1066-inglismaal sai tugev kuningavõim alguse Pr. purustas hastingsi lahingus inglise väed Seisuste esinduskogud: 1215 suur vabaduskiri 1265 inglismaal kutsuti kokku esinduskogud 1302 kutsus philippe IV kokku generaalstaadid Pilet 17 ??? 1.Religioon ja kultuur Roomas Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius- tagas pere püsimise Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine
annaabi.ee 
