Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ...
harjutusi ja muidu interaktiivseid tegevusi. Lisaks saab lisada märkmeid, ilma, et kätt pidevalt puhkama peaks. E- õpikud hoiavad tunniaega kokku ja tekitavad nii õpilastele kui ka õpetajatele vähem koormust. Õpetajad ei peaks enam nii suurt vaeva nägema hea esitluse koostamiseks või mõne õpetliku pildi või video otsimiseks. Muidugi on e-õpikutel ja miinused, kuid neid on vähem kui plusse. Näiteks, kui igapäev mitu tundi järjest vaadata nutiseadme ekraani, see rikub märgatavalt rohkem silmi, kui õpikust lugedes. Kahjuks on ka olemas oht, et õpilased hakkavad vähem suhtlema ja see on niigi suur problem tänases ühiskonnas. Enamus on pidevalt oma nutiseadmetes kinni, harjudes nii ära, et silmast- silma suhtlemine muutub ebamugavaks ja raskeks ning nõuab rohkem julgust. Mina arvan, et igati kergem oleks koolidel osta üks tahvelarvuti igale õpilasele, kui sadu võib olla isegi tuhandeid õpikuid
Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi, kus inimene on nutiseadme tõttu liiklusohtliku olukorra või koguni õnnetuse põhjustanud. Seetõttu oleks targem liikluses olles nutiseade üldse ära panna. Teine väga oluline asi, mida tuleks silmas pidada ja vältida, on kiiruse ületamine. Väga palju õnnetusi on juhtunud, kui inimesed pole piirkiirusest kinni pidanud. Seda eelkõige just maanteel, aga ka linnasiseselt. Tuleks meeles pidada, et liiklusohtliku olukorra tekitamine seab ohtu nii sinu kui ka kaasliiklejate elu
kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi, mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse kättesse.
Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt oleme tihti keskendunud pseudoprobleemidele, millest loobumine näib võimatu ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele
omadusi. Ebasoodsate hulka kuulub kindlasti nii öelda aja puudus, mille üle kurdetakse pidevalt, et oleks ööpäevas rohkem kui kakskümmend neli tundi, siis jõuaks rohkem teha. Ei taha öelda, et kui internetti poleks, et siis saaks kõik asjad tehtud, kuid kindlasti suuremal määral. Kindlasti on nii mõnelegi vanemale tuttav see, kui laps näpib enda telefoni selle asemel, et midagi kodus teha, kas või oma enda tuba ära koristada. Pole raske töö kuid lapse eemaldamine nutiseadme eest on paras pähkel. Võib öelda, et noorte harjumused on virtuaalmaailma mõju tõttu muutunud. Enam ei teha nii palju sporti, pigem istutakse toas enda telefoni või sülearvuti ees. Samas on muutunud suhtlemine, kui varasemalt lapsed käisid ja koputasid üksteise ustele, et nad välja tuleks mängima, siis nüüd vaadatakse kõigepealt, kas semu on online’s või mitte. Koosveedetud aeg näeb ikka, kas nutitelefonide, sülearvutite või tahvlite ees istumisena
omab tahvelarvutit. Just selles eas laps arendab oma loovust ning oskust suhelda ning liikuda. Pannes neile ette helendavad ekraanid, mis rikuvad silmi ning aeglustavad arengut, sest väheneb füüsiline suhtlus ning kontakt teiste elusolenditega, võib kindel olla, et tänu vähesele suhtlusele oma eakaaslastega on järgnevad põlved kinnisemad ja nende keeleline suhtlus kujuneb välja tükkmaad hiljem. Lapsed ei liigu enam piisavalt, sest värviline pilt silme ees naelutab nad nutiseadme taha, ei tunta rõõmu värske õhu käes mängimisest, eelistatakse virtuaalseid tegevusi. Ka teismeeas võime märgata, et peamiseks tegevuseks on sotsiaalmeedias pidevalt suhtlemine, kui noored kokku saavad, on mõne minuti möödudes vibratsiooni kuuldes enamik seltskonnast pilguga tagasi nutimaailmas. Video- ja arvutimängude sage mängimine on laste puhul väga tugevalt seotud ülekaalulisusega. Lapsed, kellel on pidevalt käepärast mingisugune
suunalt teinud hüppelise sammu tehnikamaailma. Tänapäeva noori on kutsutud nuti- ja tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud. Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi, vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena. Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad, kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest
Kui igal lapsel oleks oma isiklik iPad, siis võib kindel olla, et selle kasutamine ei piirduks ainult õppetööga. Nii võib juhtuda, et mõnigi lõhub oma kalli vidina ära. Siis tuleb vanematel maksta parandustasu, mis on Apple toodete puhul üpriski kõrge, ja rahakott muutub veelgi kergemaks. Võib olla oleks lahenduseks kasutada odavamaid tahvelarvuteid, kuid Eesti koolides on populaarseks osutunud just eelnevalt mainitud tootja seadmed. Tundub, et lapsele isikliku nutiseadme muretsemine ja selle kasutamise eelistamine tavalistele õpikutele otsest raha säästmist vanematele ei tooks. E-õpikute kasutamine kergendaks tunduvalt laste koolikotte, kuid seda ainult juhul kui neile ligipääs oleks tagatud nii koolis kui kodus. Selle saavutamiseks peaks igal õpilasel olema oma nutiseade, mida ta saab paberkandjal õpikute asemel kooli kaasa võtta. See tooks omakorda kaasa
õppivatele inimestele lahenduste pakkumisele, milleks antud juhul on e-õpiku üleüldine kasutuselevõtt. Samamoodi nagu pole halba ilma heata, siis pole ka head ilma halvata. Kõik tänapäeva inimesed on ju tegelikult harjunud õppima vanadest headest tavalistest raamatutest. Kohati on nutiseadmest väljatulek ja selle asemel tavalise õpiku kätte võtmine hoopis suur eelis nii silmadele kui ka mõistusele. Terve elu ei tohiks ju tegelikult käia ühe nutiseadme ümber, vaid õpilane peaks ise infot omandama viisil, mida on kasutanud tegelikkuses ka ju eelnevad põlved. Miks parandada midagi, mis pole katki. Halb on ka see, et juhul, kui e-õpik on internetipõhine, siis ei saa seda näiteks välismaal või muudes levialast väljas olevates kohtades kasutada. Samas, kui paksude kaantega tavaline õpik peab vastu ja täidab oma kohustuse ükskõik kus, loomulikult juhul, kui sa ta kaasa võtad. Rahakotti tegelikult e-õpikud väga ei paranda
Muidugi leidub ka neid, kes istuvad kogu oma vaba aja arvutis, kuid mina leian, et enamus Eesti noori on energilised, liikuvad inimesed, kes vahest küll liiguvad sihitult, kuid aeg-ajalt on ka "liikumis suuni" nii palju, et raske valida, kust alustada. Selline arvamus on tekkinud mul elust enesest, mitte ajalehtedest lugedes või vanemate inimeste jutte kuulates vaid näen ise, kui palju tegelikult noored liigutavad ja üritavad. Muidugi olles ka ise noor võin öelda, et ahvatlus nutiseadme järgi tekib tihti, kui igav on ja bussis istudes ma selle ka kätte haaran, aga see ei tähenda, et kogu mu elu oleks seal või, et ma veedan kogu oma vaba-aja seda vaadeldes.Ma kuulen tihti vanemaid inimesi kaeblames, kuidas meie, noored oleme hukkas oma telefonide ja arvutitega, kuid tegelikult see nii ju päris ka ei ole. Mõni meist üritab jõuda spordiga tippu, mõni meist üritab lihtsalt sportlik olla, aga me kõik ju üritame.
aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku vajalikkusest, kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja suhtlemisprobleemid. Põhikoolis õppivale noorele võib e-õpikusse suhtumine olla veidi täiskasvanulikum ent siiski võib liiga kergelt kättesaadav info tuua kaasa suure mugavuse ja laiskuse. Mis puutub aga keskkooli õpilasse, siis on e-õpik
kooliruumides? Kui jah, siis kuidas on võimalik sel juhul teha koduseid töid? Kui aga kool ega riik ei toeta tahvelarvutite muretsemist, siis kuidas saame me nõuda lapsevanematelt, et selleks, et nende järeltulijad saaks omandada haridust, peavad nad tegema suure väljamineku, nagu seda on nutiseade. Ning kuidas tagada, et oluliste õppevahenditega midagi ei juhtuks? Mis saab, kui õpilane lõhub kogemata koolivaraks oleva tahvli või vanemad keelduvad pärast isikliku nutiseadme purunemist õppurile uut soetamast? E-õpikutega käib hetkel veel kaasas terve hulk vastamata küsimusi, millele tuleks enne nende üldisele kasutuselevõtmist vastata. Oleks äärmiselt kurb, kui e-õpikutega kaasnevate positiivsete muutuste asemel jääksid õhku vaid rahastamisega seotud probleemid. Antud küsimustele tuleks vastused leida esmalt riiklikul tasemel, kas ja kuidas me soovime kogu oma haridussüsteemi siduda e-õpikutega. Vastasel juhul oleme me
Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem. Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu. Sama puudutab meelte arengut. Visuaalne pool areneb küll kenasti, kui laps ekraanikest vaatab, kuulmine saab ka areneda, aga motoorsed oskused, see, kuidas oma kätega midagi teha, jääb kängu
keelekasutuse poole pealt, kuna enamus mänge on inglise keelsed, kuid aeg mida saaks kasutada näiteks matemaatika õppimisele kaob lootusetult mängude mängimisse. Samuti röövib aega ka virtuaalne suhtlemine, see käib muidugi ka tüdrukute kohta, kuida tänasel päeval ollakse mugavad ning selle asemel, et korraks sõbrale või sõbrannale helistada ja oma jutud ära rääkida 10-15 minutiga, kulutatakse nutiseadme vahendusel sellele võibolla tunde. Ka omast kogemusest oskan öelda, et olen mõttetult palju ninapidi telefonis ja, et aega ratsionaalselt ära kasutada löön ma seda lihtsalt surnuks. Puberteedieas on poistel vaja muljet avaldada tüdrukutele ja tüdrukutele reeglina meeldivad „lahedad“ poisid, aga miskipärast on lahe poiss noorte arust see, kes jõuab kõige rohkem pidu panna ja tüdrukutele külge lüüa. Poisid jagunevad kaheks, ühed on need kes elueest õpivad
klubimuusika kuulamise kordades nauditavamaks. 4 2. Helivõimendi Võimendi töö ülesandeks on eelvõimendis suurendada elektrisignaali pinget (eelvõimendis) ja võimsust( lõppvõimendis) helisageduste alas ( tavaliselt 20 Hz kuni 20kHz). Võimendatud elektrisignaal juhitakse edasi kõlari(te)sse. Helisagedusvõimendi kuulub iga raadio, teleri, arvuti ja nutiseadme koosseisu ning on stereoseadmestiku oluline osa. Autor kasutas oma autos Pioneer GM- A5602 kahe kanalist helivõimendit. Antud võimendi maksimaalne võimsus on 900w ja nominaalne võimsus on 2x150w või 1x450w. Töö koostaja valis antud võimendi hea hinna ja kvaliteedi suhte pärast. 3. Subwoofer ehk bassikõlar Subwoofer on kõlar, mille põhitööks on tekitada madalsagedusheli. Subwoofer töö ala on enamasti (20Hz kuni 250HZ)
monopoolses seisundis Androidi platvormi kasutavad nutitelefonid. Androidi operatsioonisüsteem hoiab sind universaalses praktilisuse mullis, kus ühilduvad kõik juhtmed, app’id ja vastavalt tarbija vajadusele integreeritud komponendid (kaamera, korpus, ekraan jne). 3. Ilu, emotsioon ja kuuluvus – selles valdkonnas hoiab kindlat monopoolset seisundit aga Apple, ehk iOS platvormi kasutav nutiseadme firma. Apple’t iseloomustab tugev emotsionaalne side oma tarbijatega, kes on moodustanud justkui subkultuuri. Apple’l on omad kaablid, app’id ning komponendid vastavalt väljalastud seeriale (iPhone 5, iPhone 6, iPhone SE ja nüüd iPhone 7). On selgelt näha isikustamist läbi mobiiltelefonide. Inimeste telefonides on Eesti tandril Android ligikaudu 79,5% ja Apple’il 19,8% (Tele2, 2016). Konkurentsisituatsioon vastab
Paigaldamisviise iOSile on vähe, kuna seda saab uuendada ja paigaldada läbi iTunes’i. 1) Telefonile või tahvelarvutile on juba enne ostu paigaldada OS. 2) iOS paigaldatakse või uuendatakse kasutades iTunes’i. 58 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED Tulevatel piltides on tegemist kolmanda isiku eelistustega, et demonstreerida protsessi. 1) Kui kasutaja oma nutiseadme käivitab, palutakse kasutajal valida antud seadme paigaldus keel. 2) Järgmisena tuleb kasutajal määrata oma asukoht, mille järgi määratakse omakorda ajatsoon. Kasutaja peaks lähtuma oma praegusest asukohast. 59 3) Kasutajal palutakse valida wi-fi võrk. 4) Järgmisena nõuab seade SIM kaarti. iOS seadmete puhul on mõeldud SIM’i all Micro- SIM kaarti. 60
annaabi.ee 
