suhted. Fibonacci arvude reas suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0.618 korda väiksem ning arvule järgnev arv on 1.618 korda suurem. Kõige lihtsamini arusaadav seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega . Mis on Kuldlõige ? Kuldlõige on irratsionaalne matemaatiline konstant. Kui väga umbropsu öelda ja mitte välja arvutada lõpmatut numbrijada, siis on selleks konstandiks 1.61803398874989. See aga ei ütle vist palju? Asi on selles, et mitmed kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane jaotus, mille puhul lõik on jaotatud kaheks osaks nii, et selle pikkus suhtub pikemasse osasse nii nagu pikem osa suhtub lühemasse, teeb maailma täiuslikuks. Ka mitmed
katse: katsealustele loetakse ette 40 seostamata sõna. Inimesed mäletavad tavaliselt listi esimesi sõnu (s.o esmasuse efekt ehk me pöörame alguses rohkem tähelepanu, kui hilejm) ja viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s.o värskuse efekt). Iga uus töömällu salvestatav sõna lükkab sealt välja mõne eelmise sõna. Ainsana ei lükata välja viimasena kuuldud sõnu. Töömälu mahtu saab suurendada rekodeerimise abil, st kuuldud ühikutest luua seoseid. Näitena suvaline numbrijada 177620001066 ning kui muuta see ajaloosündmuste kohaselt aastaarvudeks, ongi ületatud 7 ühiku printsiip ja töömälu maht suurendatud. Töömälu mahtu mõõdetakse känkides. Känkimine töömälus oleva info ümberorganiseerimine (seoste loomise abil), ühendades ühikuid suuremateks üksusteks. Pikaajalise mälu moodustumine Lühiajalisse mällu uue info salvestamisel tuleb infole tähelepanu pöörata, et see hiljem
tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?) · Informeeritust (mitu päeva on aastas?) · Sõnavara (defineeri mõisted jalgratas ja karvkate) · Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamise oskust (kui 3 pliiatsit maksab 63 krooni, siis kui palju maksab 24 pliiatsit?) · Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9) · jne Wechsleri intelligentsusskaalad · Mitteverbaalsed testid mõõdavad: · Piltide täiendamist · Piltide järjestamist (tuleb järjestada pildirida vastavalt sündmuste toimumise järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja
kõiki õiguseid (GRANT ANY PRIVILEGE valik). Objektiõigused Objektiõigused käsitlevad andmebaasi objektide (tabelid, vaated, numbrijadad, protseduurid, indeksid) kasutamist. Erinevatele objekti tüüpidel on erinevad õigused. Järgnevalt on toodud väljavõte tabelist, kus näidatakse, milliseid objektiõiguseid saab jagada millist tüüpi objektidele. Objekti õiguste liigid: SELECT - lubab teha tabelist/vaatest/numbrijada generaatorist päringut. INSERT - lubab lisada tabelisse/vaatesse uusi kirjeid. UPDATE - lubab muuta tabelis/vaates andmeid. DELETE - lubab kustutada tabelist/vaatest andmeid. REFERENCES - lubab luua piiranguid, mis viitavad tabelile/vaatele. ALTER lubab muuta olemasolevate tabelite struktuuri ja veergude definitsioone või numbrijada generaatori omadusi. INDEX - lubab indekseerida tabeleid kasutades CREATE INDEX lauset. DEBUG - õigus kasutada protseduuri/funktsiooni puhul debuger'it
kokkupuutuvad asutuse töötajad teavad oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel ning täidavad asjaajamiskorras kehtestatud nõudeid. 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant. Digitaalallkiri peab võimaldama: - üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; - võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; - siduma digitaalallkirja dokumendiga sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta dokumenti või selle tähendust päralt allkirja andmist. 13
- Kasutades graafilist kasutajaliidest. - Kasutades GRANT ja REVOKE lauseid. Süsteemiõigused Süsteemiõigused käsitlevad üldiseid kasutaja õiguseid andmebaasis. Näited mõnedest süsteemiõigustest Oracle-s: CREATE SESSION - lubab kasutajal ühenduda andmebaasi. CREATE [ANY] TABLE - Ilma "ANY" määrangute lubab luua tabeleid omanikule kuuluvas skeemis, koos "ANY" määranguga lubab luua tabeleid mistahes skeemis. CREATE [ANY] SEQUENCE - lubab luua numbrijada generaatoreid CREATE [ANY] VIEW - lubab luua vaateid. CREATE [ANY] TRIGGER - lubab luua trigereid. CREATE USER - lubab luua uusi kasutajaid. GRANT ANY PRIVILEGE - annab õiguse jagada teistele osapooltele süsteemiprivileege. GRANT ANY OBJECT PRIVILEGE - annab õiguse jagada teistele osapooltele õigusi kõigi andmebaasi objektide suhtes. Süsteemiõiguseid saab anda kasutaja, kellel on administraatori õigused või kellel on õigus jagada kõiki õiguseid (GRANT ANY PRIVILEGE valik).
Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi, arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid. on tõlgendatud informatsioon, mis lühema või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. andmeteks numbrijada 24021918, informatsiooniks aga 24.02.1918 kontekst: kuupäev ja inimene, kellel on vastavad eelteadmised, tõlgendab seda Eesti Vabariigi sünnipäevana. Seega saab teadmisi saab muuta informatsiooniks. Uurimistöö käigus kasutab uurija omaenese teadmisi ja informatsioonina salvestatud teiste teadmisi ning loob nende alusel uued teadmised, väljendades/ fikseerides need tekstidena informatsioonina.
mälumaht. Väidetavalt isegi piiramatu. 19.Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine ja meenutamine? Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Känkimine – On näiteks pika numbrijada kokkupakkimine gruppidesse: nt. 1569362789 – 15 69 36 27 89 Nii on jada kergem meelde jätta ja seostada. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip – (Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 20.Arenguteooriad : Freud, Erikson, Piaget. Freudi arenguteooria –
Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. 11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (DAS § 2 lg 1) 13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)? 14. Kui asutuse asjaajamine antakse üle lahkuvalt juhilt uuele juhile, siis millised andmeid Teie arvates selle
..) · => Vaja kasutajaid eristada (pole vaja nt ühekasutajasüsteemides, nt mobiiltelefonis piisab PIN-koodist) · Autentimine vs. identifitseerimine Autentimine - kasutaja väidab, et ta on mingi õigusega kasutaja ning tõendab seda sisestades ainult talle teada oleva info - parooli, näotuvastus, sõrmejälg jms Identifitseerimine - nimetame unikaalselt kedagi: Jüri Tamm ei ole unikaalne; nimi isikukoodiga aga on unikaalne; sobib kasutada mõnd suvaliselt genereeritud numbrijada Juurdepääsu kontroll Volitustõend võib sisaldada krüptovõtmeid, lihtsamal kujul mingi kood Pääsupoliitikapõhiselt antud õigused. Kui kasutaja üritab faili poole pöörduda, toimub volituste kontroll. Authorization = "volitamine", "volituse kontroll" Mitte kasutada sõna "autoriseerimine", kuna on olemas täpsemad vasted. Autentimismeetodid · Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda. Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk
annaabi.ee 
