tema mõtetele, mitte teistele tegelastele. Autor ei anna jutustaja kohta informatsiooni ja kohati jääb mulje nagu jutustaja oleks autor ise. Kuid kuna jutustajal on ülevaade ka Jakovi mõtetest ja tunnetest ei saa see olla võimalik. Tekst on esitatud peategelase vaatepunktist ja fokuseeritakse ka ainult tema tegemistele, see annab järjekordselt märku, et ei ole tegemist kõiketeadva jutustajaga, kuna sellisel juhul peaks tekstis esinema nullfokuseerimine. Jutustaja teadmised ei tundu hoomavat teiste tegelaste elusid, nende tundeid ega tegemisi, vaid ainult seda, mis on seotud mingil määral peategelasega. Samas on jutustajal kogu informatsioon toimuvate sündmuste kohta. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist. Teoses esinevad peategelasena Jakov Ivanov, hüüdnimega Pronks, kõrvaltegelastena Marfa Ivanovna ja Rotschild ning episoodiliste tegelastena Moissei Iljits Sahkes ja kirikupapp. Tegemist on
Sündmuste kestus (kiirus, rütm) o Stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe o Loo ja teksti vaheline ajaline suhe Jutustamissagedus – loo kordumine tekstis – ühekordne, kordav ja koondav Jutustajatüübid Heterodiegeetiline – väljaspool lugu, vahel ka kõiketeadev Homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja Fokuseerimine Nullfokuseerimine – kõiketeadev jutustaja, liikuv vaatepunkt Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane, vaadeldakse kõrvalt Autor Asub väljaspool loo raami Ei ole identne jutustaja ja tegelastega Tekstuaalne – teksti poolt loodud kuju, lugejal tekib ettekujutus autorist Vihjeline – võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest
jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Milles seisneb kultuuri loolisus? Milline toime on lugudel? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Narratiivi mõiste
nn. kõiketeadev jutustaja NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev); 2)homodiegeetiline – jutustaja kui üks loo osalistest (võib olla ka ebausaldusväärne) ja 3) autodiegeetiline jutustaja– peategelane kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist + kognitiivsed, emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega
Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid. Lugu on sündmuse kronoloogiline järjestus. Tekst (e süžee) on loo kunstikavatsuslik esitus. Jutustamine on teksti esituslik külg. Fokuseerimine on jutustaja ja tegelaste vaheline suhe (nullfokuseerimine on kõiketeadev jutustaja, sisemine piirab teadmised konkreetse tegelasega, väline annab tegelasele jutustajast enam teadmisi). Vaatepunkt määratleb, kelle seisukohalt lugu esitatakse. Jutustaja positsioon: heterodiegeetiline (väljaspool lugu, hierarhia tipus), homodiegeetiline (jutustaja on loo osaline), autodiegeetiline (jutustaja on kui peategelane). Jutustamise tasandid: ekstradiegeetiline
piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada, AGA AD jutustaja võib edastada autori maailmavaadet. Fokusseerimine. Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’? Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine (kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema- jutustus, kroonika-stiil) Autor- Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega
Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Lugude roll kultuuris. Ilmutab >< loob paradoks. Lugude korrastav ja vastandav mõõde. Lood ja kordus. Lood on osa kõigist kultuuridest
Nurilejõudmise narratiiv (Hirami ,,Mõru maik") Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil)
Nurilejõudmise narratiiv (Hirami „Mõru maik“) Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt – kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine – jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe nullfokuseerimine – kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil)
Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne 23.Fokusseerimine Fokuseerimine tähendab seda, kes kõneleb või ka kes näeb. See tähendab, et iga lugu esitatakse läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Lisaks on olulised ka kognitiivsed (taju) ja emotsionaalsed aspektid. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: Nullfokuseerimine kõiketeadev jutustaja (tema-jutustus ehk kolmandas isikus jutustus võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti; liikuv vaatepunkt) Sisemine fokuseerimine Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvus vool) Ühes loos võib olla esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust
annaabi.ee 
