Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Aine ja Energiavahetuse põhijooned. Organismid vajavad oma elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid:Sahhariide,Lipiide,Valke, Nukleiinhappeid ,vitamiine ja teisi ühendeid.Looduset neid kõiki valmis kujul võtta ei saa ning seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib need orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakseväliskeskonnast(nt:Valgusenergia) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonis
80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma
O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks
ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö.
80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide ja valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidava organismis ensümaatilist , ehitulikku, transport- , retseptor- , regulatoorset, kaitse- , liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks
sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 1. biopolümeeride hüdrolüüs, nt tärklise saamine glükoosiks ja 2. sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Selle protsessi käigus vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.
elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest sagedamini mitmetesse nakkushaigustesse. 20. Kuidas eristatakse nukleiinhappeid? Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid : desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape ( RNA ) 21. Millistest molekulidest koosneb DNA? DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsus on nukleotiidide kindel üksteisele vastavus. 23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24. RNA molekulide ehitus.
Nukleiinhapped Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamaid nukleiinhapped on DNA ( desoksüribonukleiinhape ) ja RNA ( ribonukleiinhape ) Nukleotiidid on ühendid , mis on võimelised omavahel reageerima, moodustades pikki polümeeriaahelaid- nukleiinhappeid DNA- enamikes elusorganismides on pärilikkuse info säilitav aine RNA- ribonukleiinhape on organismi rakkudes esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine Geen- täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesik Komplementaarsusprintsiip- põhimõte mille kohaselt toimub kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel
8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks.Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehitusega orgaanilisi ühendeid:sahhariide, lipiide,valke ja nukleiinhappeid 11.Milles seisneb metabolism? Metabolism on kõik protsessid, mis tagavad aine- ja energivahetuse ümbritseva keskkonnaga. 12.Mis asi on ATP ja millest koosneb? Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13.Milles seisneb ATP tähtsus? Mängib rolli ainevahetuses ja on raku hapnikutarbe lõpp-õrodukte
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säil...
Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat
energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Organi tasand Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni Elundkondade tasand Ühe talituse alusel moodustavad organid organsüsteeme e. elundkondi Organismi tasand Organismi talituste regulatsioon
2) Metabolism- ehk ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektrone ning eraldub energia. Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub. Assimilatsioon- Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 3) Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.Valgusenergia fotosünteesijad(rohelised taimed, vetikad ja tsüanobakterid). Anorgaaniliste
täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest sagedamini mitmetesse nakkushaigustesse. 20. Kuidas eristatakse nukleiinhappeid? Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid : desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape ( RNA ) 21. Millistest molekulidest koosneb DNA? DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel. 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsus on nukleotiidide kindel üksteisele vastavus. 23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24
ja makroelemendid (Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl),Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N) ) Kõige rohkem orgaanilistest ainetest on valke (palju erinevaid ülesandeid vaja täita), siis on lipiidid (kaitsta organismi põrutuste eest, rakumembraani koostises) nüüd tulevad sahhariidid (kuuluvad rakustruktuuride koostisse). Kõige vähem on nukleiinhappeid, mis on pärilikkuse edasikandmiseks ja valkude sünteesi protsessides.
oksüdatsiooni. Protsessiga kaasneb energia vabanemine. Vabanenud energia talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP-sse). ASSIMILATSIOON (moodustavad organimsmi kõik sünteesiprotsessid) Protsessi käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: a) sahhariide; b) lipiide; c) valke; d) nukleiinhappeid. Protsessi toimumiseks on vaja a) lähteaineid; b) täiendavat energiat. Vajalik energia saadakse ATP molekulidest (kuhu on talletatud dissimilatsiooniprotsessi poolt keemilise energia varud). Olulised assimilatsiooniprotsessid: a) DNA süntees; b) RNA süntees; c) valgu süntees.
Energiat kasutatakse biosünteesireaksioonides, Sünteesiks vajalik CO2 saadakse õhust ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel pasiivse trantspordiga, toimub glükoosi süntees trantspordil, liikumisprotsessides. Need reaksioonid toimuvad ööpäevaringselt, Assimilatsioon-organismis kõik aga eeltingimuseks peab olema sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse valgusstaadium. Atmosfääri hapnik tekib sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. veefotolüüsil. Pimedusstaadiumi reksiooni Energiat saadakse ATP-dest nimetatakse kokku Calvini tsükliks. 18ATP Anaroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe-lihastes või etanooli moodustumisega- suhkrulahustes,marjamahlades. Vabaneb 2 ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H
seotud omavahel N-glükosiidse sidemega. Nukleosiidis on riboos tsüklilises vormis ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ained mis tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid .Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on enamjaolt kõik kantserogeenid. 6
Valgud täidavad organismis _______________ , _______________ , _____________, ____________ , ____________ , __________ , __________ ja ____________ funktsiooni. Valgu __________________ Nimetatakse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib _______________________ _________________________________________ . Valgu kolmandat järku struktuur on enamasti ________________________________ . Organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: ________ ja __________ . DNA on ______________ peamine koostisaine, tema molekul on _________________ __________________________ . DNA tähtsus seisneb _____________________________________ ________________________________________________________________________________ . Geneetilise info realiseerimine toimub RNA molekulide kaasabil. RNA jaguneb molekulide funktsiooni alusel kolmeks (nimetus + ülesanne): 1) ____ ______________
molekulidest. 12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15. Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. * annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks * kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise 16. tsentrosoom- osaleb raku jagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise, asub rakutuuma läheduses.
8. Mis on DNA- polümeraas, RNA- polümeraas, nukleaasid? Kuidas on need seotud nukleiinhapetega? 9. DNA ülesanded organismis? 10. RNA molekulide jaotus ja nende ülesanded organismis? 11. Millised tegurid võivad denatureerida DNA-d? Mis võivad olla tagajärgedeks? 12. Mis on ,,DNA analüüs" ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? VASTUSED 1. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA) 2. Nukleiinhapped koosnevad viiesüsinikulisest suhkrust (desoksüriboosist, riboosist), lämmastikalusest ja fosfaatrühmast 3. 4. Nukleosiidid- ühendid, milles N-glükosiidse sidemega on seotud suhkur ja lämmastikalus 5. Nukleotiidid on nukleosiidide fosfaateetrid 6. Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
Valgu molekul moodustab : 1aminohappe karboksüülhappe ja teise aminohappe. Mitu erinevat struktuuri: valgustruktuur, primaarstruktuur, aminohappeline järjestus, sekundaar e testjärku struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2.ehituslik funktsioon rakumembraani ehituses( karvad juuksed, küüned)3.kaitse ül antikehad mood võõrkehade vastu . Nukleiinhappeid on 2suguseid DNA desoksüribonukleiinhape ja RNA. Dna koosneb süsinikust vesinikust, hapnikuts ja lämmastikust. Dna on kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest nukleotiid on 3 osaline ( suhkur- desoksüriboos,fosfaatrühm, lämmastikalus(adeniinA, guaniinG, tsütosiinC, tümiinT )c-g,d-a DNA ehitus 1.kaheahelaline nukleotiididerivi see tekib vastavusprintsiibi järgi 2. teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am
Sama efekt on ka lämmastiku- ja klooriühenditel, mis pärnivead vastavalt kas lämmastikväetistest või vulkaanidest ja mereveest. Osooniaukude kohal olevad organismid pole kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse esinemissagedust. See hävitab ka nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Piiratakse aerosooltoodete valmistamist ning tulevikus kavatsetakse nende tootmine täielikult lõpetada. Tuleks vähendada lennukite arvu või lennukõrgust. Peaks hoolitsema selle eest, et
*Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega.
(väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel
rakuorganellidesse ribosoomidesse 2) transportRNA (tRNA) ülesandeks on aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. 3) RibosoomiRNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. MÕISTED 1) Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid 2) Bioaktiivneaine on aine, mis juba väikeses koguses mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib selle elutegevust, peamised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 3) Sahhariidide.süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik ja millel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. 4) Monosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on kolmest kuueni
AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O
ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaned energi, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse nt. ATP 40% ja eraldub soojusena 60%. Glükoosi vabanemisel vabaneb 38ATP molekuli. Makroenergilised ühendid: ühendid,
ning energjavahetuse. Mitokonder mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toiduainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varvaineid,ainevahetuse vaheprotuute, pigmente. Tsütoplasma võrgustik- varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees. lüsoom- tagab ainete lagundamise. Ribosoomid-puuduvad membraanid. Sisaldavad RNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Tuum- sisaldab ja säiltitab raku päriliku informatsiooni
● Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks ● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● Tilk ja algeline raku tekke Elu päritolu teooriad ● Aleksander Oparin ja John Haldane ürgsupi hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal
ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid ❏ rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, ❏ organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, ❏ ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, ❏ aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, ❏ vähendamaks nitrosoamiinide teket, ❏ foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, ❏ aju normaalseks funktsioneerimiseks, ❏ vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
Too kaks näidet. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 4. Kes on miksotroofid? Too kaks näidet. Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburane, putuktoidulised taimed. 5. Mida nimetatakse assimilatsiooniks? Milliseid aineid selle käigus toodetakse? Mis on lähteaineteks? Too kaks näidet. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide jm. Lähteaineteks anorgaanilised ja lihtsamad orgaanilised ühendid. Nt Fotosüntees, DNA süntees. 6. Mida nimetatakse dissimilatsiooniks? Mis selle käigus toimub? Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ained lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 7. Millised ained on organismi jaoks kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks? Sahhariidid 8
Fotosünteesivatest taimedest tulenev hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põletamisel Kontrollib atmosfääri süsiniku ja hapniku taset Muudab anorgaanilised ained orgaanilisteks Fotosünteesitavatest organismidest saab materjale nagu puit, vill jt Fossiilsete kütuste teke (nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas ja turvas) Heterotroofid-Tarbivad teiste toodetud orgaanilistest ainetest Anabolism/Assimiliatsioon-Sünteesiprotsessid. sünteesitakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. Vaja: lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat Miksotroofid-olenevalt keskkonna tingimustest võivad nad olla niii autotroofsed kui ka heterotroofsed organismid. Valguse käes toitub autotroofina, st fotosünteesib. Pimeduses toitub heterotroofina, st võtab läbi kehapinna veeslahustunud orgaanilisi aineid. ATP tootmine-Mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil. Loomad saavad toidust keemilist energiat (rakuhingamine)
Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 8)Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 nükrotuubulist
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid. Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis
elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Miksotroof Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. roheline silmviburlane putuktoidulised taimed Huulheinad Kärbsepüünis Dionaea muscipula Kanntaim Nepenthes rajah Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel
tagades kromosoomide võrdse lahknemise. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise Kindlustavad hingamise raku tasandil raku tasandil Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell.
Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise raku tasandil Kindlustavad hingamise raku tasandil Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta
Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust. Nendeks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid
· raua funktsioonide parandamiseks organismis, · DNA ning RNA tootmiseks, · lastel kasvamiseks, · kaltsiumi imendumiseks. B12-vitamiini saadakse: · munakollasest · kalast · juustust · veiselihast · kanast · piimast C -vitamiin - askorbiinhape C-vitamiini on vaja: · rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, · organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, · ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, · aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, · vähendamaks nitrosoamiinide teket, · foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, · aju normaalseks funktsioneerimiseks,
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine
Päriliku eelsoodumusega - määrab genotüüp. Tunnuse avaldumist määrab keskkond. Näiteks: suhkruhaigus, reuma. 14. Miks ühe pere lapsed võivad olla välimuselt erinevad? 15. Liigne UV-kiirgus on tugev mutageen. Kuidas selgitada nahavähi ohu suurenemist seoses osoonikihi hõrenemisega ? Osoon kaitseb Maal olevaid organisme liigse UV- kiirguse eest. Osoonikihi hõrenemine toob endaga kaasa ohtlikul hulgal UV-kiigust, mis on inimestele väga ohtlik. UV-kiirgus hävitab nukleiinhappeid, pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri 16. Kas ühes norm sugurakus on mõlemad sugukromosoomid? Selgita! 17. Downi sündroom – põhjus, karüogramm, mutatsiooni liik Downi sündroomi põhjuseks peetakse häiret munarakus või spermatosoidi mootustamisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb sügoodist, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Genoommutatsioon 18. Miks geenmutatsioonid väiksema mõjuga kui kromosoommutatsioonid?
Metabolism e ainevahetus – organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse ATP-sse. Assimilatsioon – sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks – fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (Energiavarud, ATP). Energia vabaneb sahhariidide (1 g – 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid – esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis
Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta moodustamine, lüsosoomide moodustumine. · Lüsosoomid: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. ÜLESANDED: surnud ja
* Primaarne struktuur * Tertsiaarne struktuur * Sekundaarne struktuur * Kvaternaarne struktuur LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 9) VITAMIINID : Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes. ENSÜÜMID : on bioloogilised katalüsaatorid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud. Ensüümid on tundlikud temperatuuri ja pH suhtes. Amülaas, tärklise seedimisega seonduvad protsessid. Hüdrolüüsib tärklisest suhkruid
esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. Metabolism- organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse. Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, mis on ühtlasi ka põhieesmärgiks. ATP e adenosiintrifosfaat, universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis
Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklisee monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk. Vesiniksidemetega ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. See ongi DNA teist järku struktuur. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid DNA molekul koosneb kahest omavahel
· Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima, moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... ) Koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Suhkrujäägist Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt. Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes
annaabi.ee 
