Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist polii...
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ameti...
V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste esiletõstmi...
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid...
1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakon...
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · kogu võimutäius kuu...
Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokonservatismi lipulaeva...
Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõstnud naftahin...
august 1941. Periood jällegi täpselt piiritletav poliitilise ajaloo abil. - Saksa okupatsioon (Saksa aeg) Tinglik poliitiline ja sõjaajalooline piir oleks perioodi alguses Tallinna langemine 28. august 1941 ja lõpuks Tallinna langemine 22. september 1944. Eesti taasvallutamise lõppdaatum, 24. november 1944, ei ole eriti oluline. Teise maailmasõja lõpp pole samuti oluline. Kui vaadeldavat perioodi dateerida sõjaajaks, siis 22. juuni 1941 – 22. september 1944. - 22. sept 1944 – 194950 - 25. märts 1949 – 26. märts 1950 Periood algab suurküüditamise ning sellele kohe järgnenud kollektiviseerimisega, lõppeb Eestimaa Kommunistliku Partei KK VIII pleenumiga. Viimane tähendas ideoloogilise surve tugevdamist ning Venemaa eestlaste ja venelaste osatähtsuse suurendamist võimu teostamisel. Perioodiline nime keeruline panna: rahvas räägib Stalini ajast (kuigi see kestis tema surmani 1953. aastal). Samas tema surm Eesti lähiajaloos suurt ei muutnud. Võib rääkida mingisugusest alaperioodist Stalini surma ja Beria arreteerimise (26. juuni 1953) vahel, mis nii poliitiliselt kui kollektiivpsühholoogiliselt (lootuse tekkimine (määratletav). Lõppu peaks dateerimina paariaastase perioodirajaga. See on pikk aeg ning mitmeti määratletav: osalt majandusajaloolised, osalt poliitilised ja kollektiivpsühholoogilised piirid. Aasta 1956 on paika pandud üleliidulisest poliitilisest ajaloost saadud kaalutlustel: 14. veebruar 1956. a algas NLKP XX kongress (kestis 25. veebruarini), mis lõi elu demokratiseerumise ja normaliseerumise illusiooni, tõi kaasa Siberi-hirmu kadumise. 4. nov 1956 viidi aga NSVLi väed Ungarisse sealset ülestõusu maha suruma. See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
