hartaga samal aastal ühinenud ja tunnustas näiteks Punaarmee osalusel likvideeritud Poola riigi pagulasvalitsust Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9.
jidis u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus letseburgi keel kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel norra 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. rootsi kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Sveitsis, Luksemburgis taani 5,2 miljonit kõnelejat
All Mënsch kënnt fräi a mat deer selwechter Dignitéit an dene selwechte Rechter op d'Welt. Jiddereen huet säi Verstand a säi Gewësse krut an soll an engem Geescht vu Bridderlechkeet denen anere géintiwwer handelen. 4 norra – 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti – nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd. rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö.
palkparvedele ehitatud hooneid, kuhu viis kaldalt sild. Hiljem, viikingiajal, olid sellised järveasulad üpris levinud Lätis. Lääne-Euroopas loetakse viikingiaja alguseks aastat 793, kui skandinaavlased rüüstasid Lindisfarne'i kloostri Ida-Inglismaal. Ida poole reisinud Rootsi viikingid (varjaagid, russid) ei teinud erinevalt taanlastest ja norralastest suuri rüüsteretki, vaid tegelesid rohkem kaubateede oma kontrolli all hoidmisega. Läänemere idakaldale Lätti Grobiņasse rajasid nad oma koloonia juba 650. aasta paiku. Kui skandinaavlased olid 750. aasta paiku rajanud koloonia ka Vana-Laadogasse (vene Staraja Ladoga), siis kontrollisid nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia kalifaati.
793.a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite (taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut. Kagu- Inglismaale rajatud taanlaste valdused (nn Danelaw) suudeti taasühendada Edgar I Rahumeelse valitsemisajal (959-975) ning sealsed skandinaavlased sulandusid kujuneva inglise rahva sekka. Samaaegselt taanlastega rüüstasid ka norralastest viikingid Soti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10.saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte.
a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite (taanlaste) vastu, sundis anglosaksi kuningriike ühinema ning see kiirendas feodaalsuhete arengut. Kagu-Inglismaale rajatud taanlaste valdused (nn Danelaw) suudeti taasühendada Edgar I Rahumeelse valitsemisajal (959-975) ning sealsed skandinaavlased sulandusid kujuneva inglise rahva sekka. Samaaegselt taanlastega rüüstasid ka norralastest viikingid Soti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10. saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6
Alati pole keel keel kõige tähtsam kultuuri identiteet, nt juutidel on religioon ja iirlased ka. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika, st, kuidas on erinevad keeled oma areaali laiendanud või hääbunud. Ka erinevad sotsiaalsed grupid kastavad erinevat keelt ja vanusegrupid ka, nt vanaema ei tea üldse arvutisõnavara. Keel ja murre- maailmas on ligi 7000 räägitavat keelt. Keele mõiste on vaieldav. Nt on põhjaeestlastel raskem aru saada lõunaeestlastest kui rootslastel norralastest, kuigi neil on täiesti erinev keel, kuid lõuna ja põhjaeesti keelt loetakse eesti keele murreteks. Probleemiks on see, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele saatuseks on tihti ainult normikeel, mida peetakse tõeliseks keeleks. Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega.
landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra) ,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide
panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab valitsuse ja vastutab maksude kogumise eest). Seadusandlik organ on 169 kohaga parlament. Täidesaatev võim kuulub Riiginõukogule. Kehtib 1814.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. 98% rahvastikust moodustavad etniliselt norralased. Vähemusrahvustest on Norra põhjaosas elavad saamid, norrasoomlased kveenid, taanlased ja rootslased. Umbes 89% norralastest on luterlased ja Aasiast sisserännanud on toonud sinna ka budismi ja islami. Keskmine asustustihedus on 14in/km2, ning see on jaotunud väga ebaühtlaselt- üle poole rahvastikust elab Kagu-Norras. Kirjaoskus on 100%. Norra rannikumeres on palju saari, iseloomulik on Norrale suur põhja-lõunasuunaline ulatus. Suurema osa Norrast hõlmab Skandinaavia mäestik, mille järsud murrangutest liigestatud läänenõlvad laskuvad fjordrannikuna vette. Vaid äärmine kaguosa asub
Londonis. Eesti avalikkuse toetuse leidnud Saksa mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnutest võeti teenistusse 38 000 meest, kellest formeeriti seitse piirikaitserügementi ja rida väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka 44 teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9
Lepingus arvestati saamide põlise õigusega vabalt üle piiride liikuda. Ebakindel piir suurriikide vahel püsis 18. sajandi teise pooleni. Rootsi ja Venemaa vaheline piir määrati lõplikult kindlaks 1826. aastal. Pärast Soome Venemaaga liitmist jäi piir Soome ja Venemaa vahel esialgu lahtiseks ning suleti alles 1849. aastal. Venemaa ja Norra vaheline piir suleti aastal 1826. Seejärel suleti 1854. aastal soomlastest ja norralastest uusasukate nõudmisel Soome ja Norra piir ning 1889. aastal piir Soome ja Rootsi vahel. Piiride sulgemisel, mis tõkestas põhjapõtrade vaba rände suve- ja talvekarjamaade vahel, olid saamide jaoks rasked tagajärjed, kuna paljudel peredel tuli uute põdrakarjamaade leidmiseks ümber asuda ning põhjapõtrade arvukus vähenes tunduvalt. Riiklik toetus Saamimaa koloniseerimisele 16.-17. sajand tõi kaasa suuri muudatusi saamide suhetes riigiesindajatega
annaabi.ee 
