Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järg...
Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
ALASKA Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ooke...
Põhja-Eesti Tallinn 1. 2011. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes kokku 2,73 miljonit turisti, nendest rohkem kui pooled (55%) peatusid Tallinnas. Esmastest sihtturgudest kasvasid enim Suurbritannia ja Venemaa turistide ööbimised. Majutusettevõtetes tubade täitumus suurenes, ööpäeva keskmine maksumus tõusis, lennu- ja laevareisijate arv kasvas, reiside kestus pikenes. Enamik turistidest tuli Tallinnasse puhkusereisile. Tallinna turismiinfokeskuste külastatavus kasvas. Tallinna väliskülastajate rahulolu reisiga suurenes. 2. Tallinn-Riia-Vilnius. 2006. aastal majutati majutus-ettevõtetes Tallinnas 1 161 100, Riias 733 500, Vilniuses 555 600 turisti. Riias ja Vilniuses on aga nende osakaal tunduvalt väiksem. Kui Tallinnas majutati 2006. aastal kokku 505 200 Soome turisti (osakaaluga 51%), siis Riias 71 300 (12%) ning Vilniuses 25 400 (6%). 2006. aastal viibisid välisturi...
okasmetsad 8A klass Krista Karing Helena Pass Hendrika Öpik SISSEJUHATUS Click icon to add picture SISSEJUHATUS Kõige suurem loodusvöönd; Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvö...
Loodusseadused rühmatööd Rait Rehemets 2008 Leonardo da Vinci "Inimese proportsioonid" "Loodus ei riku kunagi oma seadusi" Leonardo da Vinci ( 15.04.1452 -02.05.1519 ) Riigikogu ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud hulgaliselt seaduseid ja määruseid , mis sätestavad meie toiminguid looduses. Nendest seadustest ja inimese tunnetusest sõltumatult toimivad aga looduses omad objektiivsed seadused. Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodustead...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
Valga Põhikool TANEL LAANMÄE Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu...............................................................................
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda ra...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
annaabi.ee 
