eksistentsist. 6. Võõrandunud ja absurdne elu. 7. Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus. Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse. 8. Elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamine, filosoofiliste probleemide uurimine. 9. Sümbol. Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, kaotas varakult isa ja elas vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid.
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest
tekkinud kõrgema närvitalitluse tüpoloogiliste iseärasuste, sotsiaal- perekondliku hooldamatuse, ajutiste tervisehäirete jm. sellise tõttu. Eeltoodu võibki põhjustada ajutise vaimse arengu peetuse. Iseloomustavaks tunnuseks on õppetööst ebanormaalse osavõtu tagajärjel tekkinud lüngad teadmistes ja oskustes, mille tulemusena võib välja kujuneda negatiivne suhtumine kooli ja vaimsesse tegevusse. Need lapsed võiksid edukalt jätkata tööd normaalkoolis kahel tingimusel: 1) kui lüngad nende teadmistes ja oskustes individuaalse tööga õigeaegselt likvideeritakse 2) kui nad saavad tagasi usu oma võimetesse. Nagu näitab koolitöö praktika, ei tule õpetajad tavaliselt suure õpilaste arvuga klassides nende ülesannetega toime. Sellel tähelepanekul põhineb idee luua väiksema õpilaste arvuga tasandusklassid pedagoogilise hooletusse jätmise ületamiseks.
ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel liiga palju eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale lapsele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. RPM Raveni progresseeruvad maatriksid ehk RPM on John Carlyle Raveni poolt
mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Testi tulemusi võivad mõjutada ka mitmesugused haigused ja samuti inimese vanus. Üldiselt ei ole seni veel võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Ministeeriumi tellimus, et eristada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Lapsele anti tema vanusele vastab test, kui ta hakkama ei saanud, anti talle astme võrra madalam. Mindi tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Seda testi kasutati veel 1960. aastatel. Saksa psühholoog William Stern (1871-1938) võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoot, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga.
nagu pikkus, kaal või mõtlemistestide sooritusvõime on jagatud kõige üllatavama ja kaunikujulisema korrapärasusega (Galton 1889: 66) Ta viitas loomulikuklt normaaljaotuse kõverale. Õppimisvõime arvati olevat inimese andekusest ja viidakem taaskord Hani dünastiale haridust nähti õppijate selekteerimise vahendina: eelkõige muidugi, leida kõige andekamaid, aga mõnikord ka selleks, et eraldada need keda oli normaalkoolis õpetatada. Tänapäevani leiavad toetust psühhomeetrilised ja statistilised meetodid haridustestides, tagades usaldusväärsust ja tõesust ning olles tulemuste tõlgendamise vahendiks. Võrdlushindamises moodustatakse tulemused õppijate võrdlemise teel. (lk 177) Eksiarvamused mõõtmismudeliga Teadmisi saab matemaatiliselt mõõta. Õpilasi saab hinnata ühe puti summa või punktide jada alusel, nii, et neid aab omavahel võrrelda. Praktikas tähendab see, et hinnatakse kui
adekvaatselt tõlgendada; o Testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Vastasel juhul võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe tuupida.[6] 3.3 Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt 1904. aastal loodud maailma esimene intelligentsustest, mis leidis kasutust veel 1960. aastatel. Testi väljatöötamise tingis vajadus tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa.[7] Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata.[7] Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega.[7] 3
- Intelligentsuse etalon – nt meeter (plaatinast kang hoitud hoolikates tingimustes pariisis) - Intelligentsuse mõõtühik - Suhteühik - Intelligentsuskvoot – IQ - Normvalim – sellest sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus; ideaalne normvalim hõlmab kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi; algab 1000st v suuremast arvust; sai alguse šotimaal - Mugavusvalim – laste võimekus mõõdetud normaalkoolis käivate laste põhjal mitte demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele - Darwini auhind – teeninud inimkonda sellega et on elimineerinud oma geenid üldisest geenivaramust - Intelligentsuse kaudsed indikaatorid - Subjektiivselt hinnatud intelligentsus – küsid inimeselt endalt kui targaks ta ennast peab - koolihinded - Gruppide erinevused intelligentsuses
peab ka põhjatuulte vastu kaitstud olema. Lapsi ei pea niisuguses koolis olema mitte üle 100- 200. Nad tulevad hommikul kell 8 kooli ja jäävad kuni õhtu kella 6-8ni sinna. Kõik töö sünnib lahtise taeva all, va. halva ilmaga. Õppetunnid kestavad 30 minutit. Seevastu pühendatakse kehalisele kasvatusele palju aega. Vabaõhu-koolides õpetatakse lastele harilikult ka aiatöid. Toitutakse 4-5 korda päevas. Harilikult kulub iga lapse peale vabaõhu-koolis kolm kuud aega, kuni ta teistega normaalkoolis suudab ühes töötada. Eestis puuduvad veel need koolid täieliselt. 14 Laste töökaitse Igas riigis nõutakse, et laps peab olema algkooli lõpetanud, enne kui teda võib võtta kuhugi tööle või ametit õppima. Algkooli-aeg lõpeb igal pool harilikult 13.-16. a. vahel. Anormaalsed lapsed Abikoolid ja abiklassid Koolilaste hulgas on kaunis hulgake neid, kes mitte ei suuda jälgida õpetust ühes teiste lastega
osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 22. Intelligentsustestid BINET-SIMONI TEST 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse
vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 2.3 Intelligentsustestid Binet- Simoni test 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda
intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. Intelligentsustestid BINET-SIMONI TEST 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse
annaabi.ee 
