TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2014/2015 Normaalbetooni katsetamine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr.8 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Betooni B………… koostis ja konsistents Liiva Killustiku Killustiku Vee Katse CEM……… Liiva fraktsioon, fraktsioon, mass, mass, W=v/Ts nr Tsemendi mass, g mm mm mm g
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk:
Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 5. Betooni tugevus Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus) Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1
Katse tõestas ka seda, et kuna graniit ei ima vett, siis selle poorsus on väiksem (0,38%) kui silikaattellisel (24,81%). Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5].
7 Graafik 1.1 Materjalide tihedused 8 Järeldused Allika [2] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2630 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise puhul, mille etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3, katsete põhjal tuli 1849 kg/m3 kohta. Mullbetooni tihedusvahemik õpiku põhjal on 300-900 kg/m3, katsete tulemusel tuli 865 kg/m3. Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli lubjakivist valmistatud katsekeha, tiheduseks saadi 2550 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli vahtpolüstüreen, 12-13 kg/m3 kohta. Korrapäraste kehade tihedused on toodud graafikus 1.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3
Materjalid Materjal 6. Järeldus Minu saadud katse kehade tulemused on ligilähedased tegelikel. Näiteks minu korrapärase keha (silikaattellis) tihedus tuli 1875 kg/m³ ja selle keha tihedus peab jääma 8 vahemiku 1850-1950. Lisaks sain betooni tüki tiheduseks 2393 kg/m³ ja normaalbetooni tihedus jääb vahemiku 2000-2600 kg/m³. Seega võib korrapärase kehaga katse õnnestunuks lugeda. Korrapäratute kehade katse oli natuke keerulisem ja seega tulemused võivad olla ebatäpsemad. Materjali absoluutne tihedus peab olema suurem, kui selle materjali tihedus pooridega, mis minul ka kajastus. Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu
Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 7.2. NORMAALBETOONI KOOSTISMATERJALID Normaalbetoon(ehk lihtsalt betoon) koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Normaalbetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betoo...
Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm 2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust? Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi-või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. 28 päeva vanused katsekehad surutakse surveseadeldise abil puruks ja selle põhjal määratakse betoonile tugevusklass. 48. Mida näitab betoonisegu koostises suhtarvude jada 1:0,4:2,6:3,7 1 osa tesmendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,6 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. Tsement: Vesi: Liiv: Killustik või kruus 49
Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul. 30 cm kõrgune koonus täidetakse betooniga ning seejärel koonus eemaldatakse. Mõõdetakse kui palju betoon vajus ja saadakse vajum, mille abil väljendatakse plastsust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31
31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni,
võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. 29. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid- · Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 05.05.2014 · Betooni purunemine survel
annaabi.ee 
