4)passiivsed osavõtt juhuslik 1 Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 2 Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 3 Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)? Lihtsustamise tehnikad: 1)häältevahetus 2)kataloogi piiramine 3)eraldatud valijarühmad 4)poliitilise pakkumise standardiseerimine Nende kasutamine kahe ja mitmeparteisüsteemis. Mitmeparteisüsteem: · koalitsioonide kataloogi koostamine · tõenäosuse hindamine · koalitsiooniprogrammide ettehindamine · hääletajate strateegilised valimisotsused Kaheparteisüsteem: · kandub osa konkurentsist erakonna sisse
kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool Neli valijatüüpi: Parteiaktiivsed kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed harjumus, traditsioon Jooksikud võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed osavõtt juhuslik, mittevalimine on ka valimine POLIITILISED KONJUKTUURITSÜKLID Nordhaus: Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjuktuuritsükleid Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika Agenda setting võime määrata, mille üle poliitikas vaieldakse. Kujundab oluliselt poliitika põhisuunda
Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45. Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 46. Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)? Poliitilised konjunktuuritsüklid: Nordhaus: Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjunktuuritsükleid Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika Eelistused (vananenud): vasakpoolsed-tööhõive, parempoolsed-finantsdistsipliin 47. Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut, ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega
pdf. 16.11.2010 31. Katherine E.(2010). "What a scientist didn't tell the NY Times on honeybee deaths". 16.11.2010 32. (2010) http://money.cnn.com/2010/10/08/news/honey_bees_ny_times.fortune/index.htm. 17.11.2010 33. Sackmann, P; Rabinovich, M; Corley, JC (2001). "Successful removal of German yellowjackets (Hymenoptera: Vespidae) by toxic baiting". Journal of economic entomology 94 (4): 8116. doi:10.1603/0022-0493-94.4.811. 18.11.2010 34. Nordhaus H (2007)"Status of Pollinators in North America -- Committee on the Status of Pollinators in North America -- The National Academies Press Washington, D.C. www.nap.edu; page 81". 2006. http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=11761&page=81. 17.11.2010 35. Berger K.(2007). "Where have all the bees gone? Blame people, not cell phones" http://seattlepi.nwsource.com/opinion/322781_focusbees08.html. 17.11.2010 36. Gary, N. E.; Westerdahl, B. B. (1981)
Kus i näitab perioodi (nt kuu) inflatsioonimäära ja indeks 1...n vastavat kuud. SKP ja majanduslik heaolu SKP ja RKP näitajaid kasutatakse sageli riigi arenguning heaolutaseme iseloomustamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks. Samas ei täida nimetatud näitajad heaoluindikaatori funktsioone siiski täiuslikult, sest nende näitajate konstrueerimisel ei arvestata mitmeid olulisi (sealhulgas mittemajanduslikke) heaolutegureid. SKP alternatiivina võtsid USA majandusteadlased W. Nordhaus ja J. Tobin Yale ülikoolist 1972. a kasutusele termini puhas majanduslik heaolu PUMAH , mis hõlmab lisaks SKP-le veel inimeste vaba aja väärtust ja turuvälisest majandustegevusest saadud tulu. Sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne. Järgnevalt vaatame SKP kui arenguindikaatori puudusi ja seoseid tegeliku heaolutasemega põhjalikumalt. · SKP kui absoluutsuurus ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Lahenduseks
P(pensionäride arv). Pensionisüsteemi bilanss: twN=BPehk B=B(t)=twN/P. Mediaanvalija otsus: a(hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga: Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate arvamus, kel ees nii töö kui ka pensionipõld. 66. Poliitilised konjuktuuritsüklid Wiiliam D. Nordhaus: valitsuse siht: tekitada selliseid majandustsükleid, mis tagaks tagasivalimise; Enne valimisi suurendatakse avaliku sektori kulutusi, et vähendada tööpuudust. Inflatsiooni tõus järgneb alles peale valimisi, mil võib taas avaliku sektori nõudlust piirata. Douglas A. Hibbs: “Partei poja” mudel: tsükleid tekitab valitsuste vahetus; Vasakvalitsused toovad kaasa suhteliselt madala tööpuuduse ja kõrge
n Aktiivne suhtlus ja karisma ® Poliitik kui moraalne ettevõtja Kaks ja mitu parteid Mitmeparteisüsteem: n koalitsioonide kataloogi koostamine n tõenäosuse hindamine n koalitsiooniprogrammide ettenägemine n hääletajate strateegilised valimisotsused Kaheparteisüsteemis: n kandub osa konkurentsist parteide sisse n kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad Poliitilised konjunktuuritsüklid Nordhaus: ® Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjunktuuritsükleid ® Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline ® Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika ® Eelistused (vananenud): vasakpoolsed-tööhõive, parempoolsed- finantsdistsipliin Poliitika kujundamise protsess Mehhanismid, mille kaudu avalikku poliitikat tehakse. Uuritakse
Arrow paradoks näitab, et võivad tekkida halvad kollektiivsed otsused selles mõttes, et tulemus sõltub nende hääletusele panemise järjekorrast. Demokraatia majanduslik teooria lähtub Downsi seisukohast, et poliitikud järgivad valijate eelistusi ja peavad neid õigeks vaid seetõttu, et nad soovivad riigivõimu juurde jõuda. Downs käsitleb ka mediaanvalija mõsited, mille alusel valivad erakonnad mediaanvalija ja kujundav enda poliitika sellest lähtuvalt. Teooriat arendavad Nordhaus, Hibbs, Alesina jt, kes toovad sisse konjunktuuritsüklid. Optimaalse maksustamise teooria näeb ette, et kõigepealt võetakse aluseks soovitav maksusumma ja uuritakse, kuidas seda kõige paremini jaotada üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Otsitakse lahendust, mis kutsuks ressursside paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi. Peale II MS arendasid teooriat Diamond ja Mirrlees. Teooria on küll teaduslikult huvitav, kuid ei käsitle institutsioone, kus kulu- ja
sõltub otsustuste hääletusele panemise järjekorrast. *Demokraatia majanduslikku teooria lähtepunktiks võib pidada Downs-i seisukohta: poliitikud järgivad valijagruppide eelistusi mitte sellepärast, et nad peavad valijate soove ühiskondlikus mõttes õigeks, vaid soovist riigivõimu juurde jõuda. Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias
Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Romer, D. Advanced macroeconomics, 2nd ed. Boston: McGraw-Hill 2001, 651 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. 49 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com
, Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim 1996, 187 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed. New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p. Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p. Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p. Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk. Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2000, 823 p. Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company 2002, 829 p. Varian, H.R. Intermediate microeconomics: a modern approach, 3rd ed. New York: Norton 1993, 623 p. 63 PDF Creator - PDF4Free v2
annaabi.ee 
