Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma
läks pala kiirel tempol jällegi edasi. Alati kui pala läks kurvemaks, tekkis ka endal tunne, et tahaks seda inimest aidata. Peale kiiret osa tekkis jällegi paus, kuid peale seda läks pala üsna kurva kõlaga ja aeglases tempos edasi. Pala muutus taas rõõmsamaks ja kiirenes, tundus nagu pala hakkaks jällegi lõppema, sest kõla läks palju kurvemaks. Tuli taas väike paus ning pala algas uuesti kiiretel nootidel, kuid viimased kaks traagilise kõlaga lõpunooti muutsid pala üldmeeleolu siiski üsna kurvaks. Teise palana kõlas Artur Lemba Sonaat nr. 2. Pala algas veidi masendava kõlaga, üsna aeglaselt ja sügavamõtteliselt. Järsku muutus aeglane väga kiireks ning kõlasid väga madalad noodid. Tekkis isegi veidi hirmuäratav tunne, kuid siis läks tempo jälle aeglasemaks ning kõlas kurvameelne meloodia. Samas aga mõned noodid olid väga erksad, meenutasid nagu
laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot. Erakordne mälu, Rooma paavst pani ta proovile, andes suvalise loo ja Mozart pani nootidel kõik kirja, peale ühte korda kuulamist. Keelte peal oli andekas. Mozarti muusikalised eeskujud ja mõjutajad-Itaalia Vivaldi ja teised heliloojad, Haydn ka veidi mõjutas teda. Millised olid kaasaegsete hinnangud W.A.Mozarti muusika kohta? V:Väga kõrge mainega helilooja. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Väga ebatavaline muusika oli tal.
V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest löökidest . 9. Millised sagedused on nootidel do-re-mi, mitu korda sekundis peab heli tekitav seade täisvõnke tegema? V: 10. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus? V: Kui heli levib mingisuguses keskkonnas (näiteks õhus), siis muutub rõhk selles keskkonnas rütmiliselt, kasvades ja kahanedes igas punktis. Atmosfäärirõhk fluktueerib heli levimisel mingi keskmise väärtuse lähedal, mis tavalistes tingimustes on võrdne ühe atmosfääriga ja mida on alati võimalik mõõta baromeetri abil. 11
löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev. Mulle meeldis see lugu, sest see lugu algas aeglaselt aga toimus järsult vahelduv meloodiate muutumine. See lugu jäi hästi meelde kuna see oli kaasahaarava rütmiga ja huvitava sisuga. Kontserdid, kus mina varasemalt käinud olen on enamus toimunud kontsertsaalides või välilavadel. Hortus Musicus oli erinev muusikastiil võrreldes sellega mis ma tegelikult kuulan ja see isegi meeldis mulle
vaatamata sellele, et Tõnis Mäel oli hääl suhteliselt ära ja kähises. Sellepärast vabandas ta ka publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas peaaegu pool oma laulust ,,Ratas" ja püsis seejuures üsna täpselt nootidel ja helistikus. Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega
Mulle ei meeldinud, vabast ajast sellist muusikat ei kuulaks.Olen aus. 4. Hümn Ristija Johannese auks Jälgi Guido Arezzo noodikirja järgi. * Kiirema viisiga kui teised sarnased laulud. Tndub lõbusama kontekstiga kuigi ei mõista seda keelt. 5. *Guido Arezzo noodikirja ajalugu * Sain teada kuidas tekkis noodikiri, kelle poolt leiutati. Väga tõhus video, oli huvitav kuulata. 6. *Guido Arezzo käsi * Video seletab väga hästi miks nootidel on eraldi noodinimed kindlas süsteemis. Sain teada, et kätt kasutati nootide meelespidamiseks. * jooni järgnevas salmis alla NOODINIMED! Ut queant laxis resonare fibris Mira gestorum famuli tuorum, Solve polluti Labii reatum, Sancte Ioannes. Tõlge: ,,Et lodevate häälepaeltega õpilased võiksid lauldes Sinu imelisi tegusid kiita, lunasta, oo püha Johannes, ebapuhaste huulte süüteod."
"Snegurochka" orkestri saatel. Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv. Solist võttis väga kõgeid noote ja laulu lõpp oli väga kiire ja küllalt järsk. Kolmandana esitati P.Tsaikovski ooperist "Iolanta" ühte aariat. See oli rahulik, kurb ja hästi sujuv. Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi ooperist "Muinasjutt tsaarist Sultanist" ("Skazka o tsare Sultane")
esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.. Esialgsed rahulolevad emotsioonid asendusid edaspidi skeptilisusega. Eurolaulu võitja ja Eurovisioonil 12. koha saavutanud Koit Toome näitas end muust küljest kui vaid poplauljana. Kuulates Koitu, ei tulnud pähegi, et "Mere lapsed" ja „Mälestused“ on just tema repertuaaris. Õhtuväsimus annab kõigile tunda, aga kahjuks nägin seda ka Koidu üksikutel kõrgetel nootidel, aga seda võisid märgata vaid esimestes ridades vaatajad. Sopran Maria Listra on 2014. aastast "Ooperifantoomi" muusikalis täitnud Christine'i rolli. Laulukarusselli võitjana, on tema karjäär läinud ainult ülesmäge Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat „Anno Domini 2000“, mille müügituludega ta abistas ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondi. Haridustee sisaldab tal Tallinna ja Londoni koole, mis on spetsialiseerunud muusika, draama ja kunstide õpetusele
Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Hoffmeisteri Vioolakontserdist D- duur teise osa Adagio. Probleeme oli esitajal intonatsiooniga, kuid ka keerukamad ja kiiremad
pilliks.Trompetist muutis enda kõrgete trompeti käikudega iga loo fungilikumaks. Teistest veidi vähem tehniliseks osutus trummar, kes lõi üksluiselt igale palale kaasa peaaegu ühte ja sama rütmi. Samas meeldis, kui trummar kasutas harjasid ja soolotrummilöök jäi õrnalt ning pikemalt kõlama. Sellises muusikavormis jääb tahaplaanile ka soolokitarrist, mis on üldiselt suhteliselt harv juhus. Richard Bona hääl oli väga kaunis ning puhas nii madalatel kui ka kõrgematel nootidel. Minu isiklikuks lemmikuks palaks osutus Jaco Pastoriouse ,,Teen Town", seal oli näha Richard Bona väga head tehnilist külge ja väga osavat näputööd. Ta näpud liikusid väga kiiresti kuue keelelise, laia kaelaga basskitarril, mis on nimelt vägagi oskuslik tegevus. See erines teistest aafrikapärase kõlaga lugudest ja oli kuulda väga head jazzbasskitarri. Samuti jäi meelde üks hästi
mudel, koosneb 1-4 noodist, näitab rütmilisi peensusi, ei näita meloodiat. Näitab helide liikumise suunda. (Jaan Heik Tulve desifreerib neumasid) Neumasid: 1. kirjutati tekstide kohale 2. kaks noodijoont, üks punane teine roheline. Helikõrguste mängimisel 6,8,10 noodijoont 3. Guido Arezzo'st viimane varakeskaja teoreetik. Võttis kasutusele neli noodijoont kompaktne noodijoonte süsteem: neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA
· Symphonic metal Ehk siis sümfooniline metal. Tüüpilised instrumendid on siin siis klaver, viiul, kitarrid, trummid ja vokaal. Selles stiilis on üsna tüüpilised elemendid sümfoonilisest orkestrist ja üleüldsegi sümfooniliselst muusikast. Kuulsamad bändid oleksid siis Nightwish, ja ka mõnel määral Evacence. · Trash metal Stiil mis sarnaneb speed-, death- ja glam metalile, madalad kitarririffid, aga selle-eest üldiselt väga kiire ja üsna kiired, kõrgetel nootidel olevad soolod on loomulikud sellele stiilile. Kuulsamaid bändid on: Black Sabbath ja Iron Maiden. · Viking metal Skandinaavia metal stiil mis arenes välja Rootsis. Sõnad räägivad üldiselt paganismist, mütoloogiast ja vikingi ajast. Kerge on seda segamini ajada Folk metaliga. Kuulsamad bändid on: Bathory ja Manowar. · NWOBHM Ehk siis ,,New Wave Of British Heavy Metal". See stiil tekkis 70'nendatel kui hakati arendama bluusist ,,uut" Heavy metalit.
klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja - viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab nägemusi nägema. Ta näeb, et on oma armastatu mõrvanud ning karistuseks hukatakse ta avalikult giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge.
k. slides), liigutades ühe keele pealt mingit metelleset, näiteks häälestusvõtit. Samuti on võimalik mängida ühe kelepeal libisevaid meloodiad. FLAZOLETID Enim kasutatakse ja kõige paremini kõlavad oktaavflazoletid. SUMMUTATUD KÕLAD Kui katta mängitav keel kergelt teise käega, tekib omapärane, õrn, veidi tuhmi häälega kõla. Seda märgitakse tavaliselt väikese ristiga (+) noodi kohal. Seda efekti saab kasutada ainult suhteliselt pikkadel nootidel või aeglases tempos. MÄNGIMINE ROOBI LÄHEDAL Tavaliselt on kandle kõla kõige kandvam, kui keelt tõmmatakse umbes selle keskkohast. Kui tõmmata aga roobi lähedalt, tekib teravam, nasaalse iseloomuga ja kiiremini kustuv heli, mis meenutab teatud määral klavessiini. TAMBORA Keeli lüüakse peopesa või käelaba küljega. Tulemiseks on suhteliselt raskelt määratava kõrgusega klaster. SÕRME LIBISTAMINE BASSKEELEL
Helisalvestuse analüüs viiakse läbi programmiga „Praat” , uurimuslik materjal on empiiriline. Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R. Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised süstemaatilised kõrvalekalded üles mängides 3,68 senti ja alla mängides 3,08 senti. Juhuslikud kõrvalekalded esinesid üles mängides lahtistel keeltel vahemikus -2,1 kuni 9,41 senti (standardhälve 1,18 senti) ja kinnistel vahemikus -7,9 ja 14,6 senti (standardhälve 4,41 senti), alla mängides lahtisel keelel standardhälbega 1,69 senti ja kinnistel keeltel vahemikus -16,7 kuni 19,1 senti (standardhälve 5,43 senti). 2 1
Leningradi blokaadi tingimustes. Teose militaarsed rütmid ning kurjakuulutavalt sõjakad intonatsioonid väljendavad kõikehävitava sõjamasina koletut jõudu. 1953. aastal valmis Šostakovitšil 10. sümfoonia, mida peetakse tema sümfoonilise muusika üheks vaieldamatuks kõrgpunktiks. 1. osa skertso on kurjakuulutavate ostinaatsete rütmide ning värvika orkestratsiooniga üks helilooja groteskitunnetuse väljendusrikkamaid näiteid. Kolmandas osas kasutas ta motiivi nootidel d-es-c-h, mille ta tuletas oma initsiaalidest. Hilisematest sümfooniatest on väljapaistval kohal viieosaline 13. sümfoonia "Babi Jar" op. 113 (1962) bassile, meeskoorile ja orkestrile (Babi Jar on paik Kiievi lähedal, kus aastatel 1941-1942 hukati umbes 100 000 juudi rahvusest sõjavangi). Kuigi 13. sümfoonia on varjamatult sõjavastase sõnumiga, tegi esiettekandele järgnenud ametlik kriitika selle maatasa. Teksti ja muusika autoreid süüdistati selles, et sümfoonia
annaabi.ee 
