inimest. Mindi üle kaardisüsteemile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega. Lubatud oli ainult üks partei-ÜK(b)P /hiljem NLKP. Staalini võimalike rivaalide väljaheitmine parteist, süüdimõistmine ja hukkamine. Admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine. Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide suhtes. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a
parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks
hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. 2. Võimalikud ilmingud. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Ühiskond 1. Põhijooned. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. 2. Võimalikud ilmingud. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika 1.Põhijooned. Dikatatuur: määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt
· partei- ja riigitegelased · kõrgemad sõjaväelased. · talupojad · vähemusrahvused (küüditamised, eliidi hävitamine) · rahvavaenlaste perekonnad · repressiivaparaadi töötajad (3 puhastust) terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Peep Reimer 3 ·Kultuuris: sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. riikliku ideoloogia propaganda. ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu
langes. Need inimesed olid võimelised ainult käske täitma, mitte ise mõtlema. Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale. 5. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited): mittevene rahvad, rahvuslik eliit ja intelligents, partei- ja riigitegelased 6. määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris: · sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; · riikliku ideoloogia propaganda · ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud.
Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. Keskvalitsuse kontroll
1932-1934 haarab Venemaad nälg, kuna vilja müüakse USAle ja raha paigutatakse sõjatööstusesse. Kindlustati linnade varustamine toiduainetega 8.7 Terrori reziim lubatud oli vaid üks partei, Stalini võimalikud rivaalid visati parteist välja, mõisteti süüdi ja hukati, terrorit rakendati elanikkonna gruppide suhtes, terrori eesmärgiks saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine Stalinile ja parteile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. 8.8 Igapäevaelu Sõnavabadus puudus, meediat kontrolliti, riikliku ideoloogia propaganda, ideoloogilised ettekirjutused kunstile, kirjandusele. Haridus ja teadus pidid alluma ideoloogiale, vähemusrahvuse represseerimine, ateismi propaganda, mis tähendas tegelikkuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 9. Itaalia kahe maailmasõja vahel Itaalia oli pärast sõda kõige enam välja kurnatud. Riigi
............. · ................................................................................................. · ............................................................................................... · ............................................................................................ 6) määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7) riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; riikliku ideoloogia propaganda (lugeda lk.88-89); ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu (lk.86). Moodsa kunsti viljelemine oli
Rakendati massilist terrorit teatud elanikkonnagruppide suhtes: partei- ja riigitegelased, kõrgemad sõjaväelased, talupojad, vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning
vähemusrahvused, rahvavaenlaste perekonnad, aga ka repressiivaparaadi töötajad. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Kultuurisfääris puudus sõnavabadus, meediat lauskontrolliti ning kasutati kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism
erakorralised volitused. Seda võimalust kasutati ära. 1934. aastal kasutas seda ära Konstantin Päts. 5) Kaasa aidanud tegur kasutati ära tolle aja massiteabevahendeid. Peamine oli raadio, kus tehti esinemisi. Selle kaudu sai pidada kõnesid ja kutsuda inimesi end toetama. Totalitaarse ühiskonna tunnused (mõned seletused): Valitsus jälgib elanike igapäevaelu Saksamaal Gestapo, Venemaal NKVD Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi Saksamaal Hitlerjugend, Venemaal oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored. Vaba aja riiklik organiseerimine puhkekodud, laagrid. Tuusikud eeskujulikele töötajatele. Kinoskäigud, spordivõistlused, teatriskäigud. Mõjuvõimsa paramilitaarsed organisatsioonid poolsõjaväelised organisatsioonid. Almavü sai tegeleda langevarjuhüpetega, sai püssi laskma õppida jms. Inimesi valmistati põhimõtteliselt ette sõjaks.
b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses ● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.) ÜHISKOND ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. ● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine. POLIITIKA ● Üheparteilisus. Kõikide peamiste riigiasutuste juhtimine valitsuse/partei poolt. ● Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. ● Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. ● Ametiühingute ja streikide keelustamine. ● Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. ● Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitususe poolt. ● Võimu koondumine ühe inimese kätte.