USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said rohkem õigusi Paraolümpiamängude algus NSVL muutus kodutehnika kättesaadavamaks Noormeestel olid moes pikad juuksed, osteti rohkem kaupa moodsatest kauplustest Ühiskonna arusaamad muutusid lühikese ajaga tugevalt Tekkisid noorsooliikumised Interneti eellane 1970-dad: Tehnika kiire areng loodi mikroprotsessor Hakati tundma muret keskkonnaprobleemide üle USA-s muutusid inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest, kõrgetele ametikohtadele said ka kollase ning musta rassi esindajad NSVL majandus hakkas aegamööda paranema Töötati välja loodus- ja energiasäästlike tootmisviise Räägiti kasvuhooneefektist 1980-dad: Teadlased avastasid osooniaugud
· 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm) · 1967 turule tuli esimene koduseks tarbeks mõeldud mikrolaineahi (läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm) · 1970ndad aastad energia- ja majanduskriis · 1971 firmas Intel loodi maailma esimene mikroprotsessor (läänemaailm) 1980ndad · 1980ndad heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid (läänemaailm) · 1980ndad teadlased avastasid suured augud osoonikihis (läänemaailm) · 1980 Moskva olümpiamängud (idablokk)
2. õigus süütuse presumptsioonile 3. õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. enesekriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgses staadiumis: 1. korduva süüdimõistmise välistamine 2. apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus Huvide realiseerimise kanalid: Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit)
Kuuba kriis lahenes USAle edukalt. 22. november 1963 - Kennedyle atentaat Presidendiks saab Johnson. 1964 - valiti pärispresidendiks. Johnsoni valimisprogramm oli Great Society - ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika. Johnson oli sisepoliitiliselt ja majanduspoliitiliselt sama edukas kui FDR, kuid välispoliitika ebaõnnestus (sõjavastased noorsooliikumised, mustade liikumised). 1968 Johnson ei kandideerinud, Robert Kennedy lasti kampaania käigus maha. Võitis vabariiklane Nixon. Nixoni loosungiks oli Law and Order. Välispoliitikas esitas Nixoni doktriini - ,mis tähendas jõudude tasakaalu, häid suhteid NLi ja Hiinaga, realistlikku pidurdamist. 1.Hakkas Vietnami sõda vietnamiseerima 2.Pingelõdvendus détente 3.Suhete parandamine Hiinaga - visiit Hiina, tema toetusel sai Hiina
Inimesi oli metsades ligikaudu 30 000, kes võitlesid NSVL režiimi vastu. 50-ndate alguseks suutis Nõukogude võim metsavendluse lõpuks maha suruda, kuid mõlemal poolel oli palju ohvreid. Režiimile vastupanu osutasid ka põrandaalused noorteorganisatsioonid, kuhu kuulusid enamasti õpilased. Noorte tegevus võrreldes metsavendlusega oli väga tagasihoidlik, kasutati ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust. Noorsooliikumised suruti 60.ndate alguseks maha. 1960. aastate teisest poolest algasid demokraatlikud liikumised, kus ei osalenud aind eestlased vaid ka muulased. See näitab, et teised peale eestlaste olid ka Nõukogude võimust väsinud ja soovisid demokraatiat. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le Peaassambleele memorandumi, milles nõuti näiteks Eesti iseseisvumise taastamist, kuid kahjuks lääneriigid ei reageerinud sellele. Minnes korra tänapäeva, siis
tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. · 1950.aastatel tekkis Beat Generatsioon ehk biitnikute liikumine (biitnikud) · End hakati kujutlema väljaspool olemasolevate süsteemi (narko, alko, suits, seks) Põlvkondade konflikt · Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna:D o Põhimõtted o Eesmärgid o Rõivamoed o Käitumisreeglid o Sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: · Vasakpoolsed noorliikumised o Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine o Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid o Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased Näiteks: · Mao Zeodng · Jossif Stalin · Lev Trotski · Che Cuevara
b. MIINUSED b.i. Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks b.ii. Massikultuuri tähtsuse tõus suunatuna nn keskmisele inimesele b.iii. Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus b.iv. Traditsiooniliste väärtuste kadumine b.v. Minakeskne ühiskond b.vi. Mässumeelsuse kasv b.vii. Põlvkondade konflikt b.viii. NOORSOOLIIKUMINE b.viii.1. Vasakpoolsed noorsooliikumised b.viii.1.a. Nõuti sõjaliste kulutuste vähendamist ja hariduskulude suurendamist. b.viii.1.b. Noorte iidolid ärritasid vanemat põlvkonda nt kommunistid MaoZedong, Stalin, Trotski, Che Guevara b.viii.2. 1968.nda noorsoorahutused USAs ja Prantsusmaal (Pariisis vägivaldselt)
Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised. Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised. Nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega ei olnud põhirõhk mitte rahvusel vaid demokraatial. Nüüdne vastupanuliikumine ei olnud enam Eesti keskne, vaid saadi aru et ükski ikestatud rahvas ei ole võimeline iseseisvust saavutama üksinda võideldes. 1972
Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond Mässumeelsuse kasv Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja sellele tuginev heaoluühiskod on halvad ja neist peab vabanema 1950 aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi Põlvkondade konfliktid Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: Vasakpoolsed noorsooliikumised: Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemate põlvkonda ärritasid Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased Näiteks: Mao Zedong, Jossif Stalin, Lev Trotski, Che Guevara, NSVL imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik, Gagarin 1968 aasta oli noorsoorahutuste tippaeg Toimusid üliõpilastahutused USAs ja Prantsusmaal Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis
Mässumeelsuse kasv ● Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema. Biitnikud 1950.aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine. End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi. Põlvkondade konflikt ● Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde. ● Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised Vasakpoolsed noorsooliikumised Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid. Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased. Nt: Mao Zedong Stalin Lev Trotski Che Guevara NSVL imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik, Gagarin. 1968.aasta noorsoorahutused 1968.aastal toimusid üliõpilasrahutused USAs ja Prantsusmaal. Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis. Hipiliikumine
*50ndatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorsoorühmade tegevusega. *Noorteorganisatsioonid (kokku üle 30) tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikirjad, käsitsikirjutatud lendlehed, vandetõotused ja relvade kogumine. Eeskuju saadi metsavendadelt. *Üheks noorteorganisatsiooniks oli Eesti Rahvuslaste Liit. Vahepeal põrandaalused noorsooliikumised lämmatati, aga 60ndate lõpuks need taas elavnesid. *Loodi veel rühmitusi, mis toetusid põhimõttest minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Need olid profasistlikud rühmitused, kelle liikmed idealiseerisid fasistlikku ideoloogiat, riigikorda ja selle välist atribuutikat. *Julgeolekuorganid purustasid need rühmitused ja sellega lõppes ka põrandaalune noorsooliikumine ENSVs. *50ndate alguseks oli põllumajandus NSVLs laostunud, mis sundis Stalini surma järel võimule
Parteide areng 20. sajandil 20. sajandi keskpaigaks said valima ka naised. Eesti oli üks esimesi riike kus naised said valima. Soome esimene. Ja ka mustanahalised. Ja parteide ülesandeks sai töö massidega ajalehed, spordiorganisatsioonid, spordiklubid, rahvapeod. Püüti suurendada liikmeskonda. 1950. 60. aastatel võib erakondi nimetada massiparteideks. Nad jagunesid selgelt parem- ja vasakpoolseteks. Edaspidi kadus noorte huvi poliitika vastu tekkisid noorsooliikumised nagu hipid. Ka parteid muutsid oma tegevust. Nende programme on raske eristada, sest alusideoloog pole enam selgelt arusaadav. Tekkisid populistlikud parteid, kes väitsid et nad esindavad kogu rahvast. Populistliku partei eesmärk on lihtne tuleb võita valimised ja pole tähtis palju parteid liikmeid on. Lubadusi jagatakse kõigile. Populistid räägivad, et tahavad vähendada valitsemiskulusid. Oluliseks on muutunud ka läbirääkimised teiste parteidega. Sõlmitakse
meelelahutustööstuse osa, vaid ka nn. arvamustööstuse tähtis tööriist. Raadio, televisioon, filmid, heliplaadid, ajakirjandus, mitmesugused lõbustusasutused, isegi mõned tarbeesemed ja rõivastus kandis popmuusika märki. 60 aastate pinnas (Vietnamis peetav mõttetu sõda, hariduse ja sellele vastava töö leidmine, vägivald, seaduseväänamine, vale ja võltsmoraal, protest valitseva korra vastu – need noorte probleemid), millest võrsusid kuuekümnendate aastate teisel poolel noorsooliikumised oma naiivsete ideaalide ja ohtlike pahedega. Nende ideoloogia väljendajaks sai rockmuusika. Protest sellise elukorralduse vastu sai kaks vormi: passiivne ja aktiivne. Esimene väljendus hipide liikumises, teine püüdis leida tuge ka vägivallast. Nimetus hippie on tuletatud ameerika kolmekümnendate aastate slängisõnast hip (ka hep), mis tähendab: tark, taiplik, arusaav. Hipster oli isik, keda ei pimestanud asjade väline sära
annaabi.ee 
