kaudu avalduvad inimvaimu ja -keele universaalsed seaduspärasused, ning et seetõttu võib väita, et keeled ei ole lihtsalt mõtete väljendamise vahendid, vaid iga keel vajutab pitseri ka vastava rahva mõtlemisele, maailmapildile ja kogu kultuurile. Humboldt tugines maailma eri piirkondades, näiteks Kagu-Aasias kõneldavate keelte andmetele. (Õim 2000: 11) 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimeste aastakümnete ajajärku tuntakse noorgrammatikute perioodina, mis sai alguse Saksamaal noorte keeleuurijate aktiivsest kriitikast senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite pihta. (Õim 2000: 11) Üks noorgrammatikute põhiteese oli: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Noorgrammatikud arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnika. Selle najal sündisid mitmed 5
August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika
Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele avastamine (eurooplaste jaoks). Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu ja arvasid, et häälikuseadused on nagu loodusseadused, mis ei tunne erandeid. Need teadlased kuulusid noorgrammatikute koolkonda. 20.saj. alguses tekkis arusaam keelest kui süsteemist. See on moodsa keeleteaduse alust. Keele kui süsteemi käsitlust nimetatakse strukturalismiks. Selle rajaja on Ferdinand de Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon)
Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikud on koolkond, mis tekkis 19 sajandi lõpus ja mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil.
(sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. 6 Selge vastandus noorgrammatikute atomistlikule lähenemisele. · Antihistorism · Keele ja kõne eristus · Keel on vorm, mitte substants Ferdinand de Saussure (1857-1913) Cours de linguistique générale (1916) - avaldasid Saussure´i õpilased. Aluseks oli tema peetud üldkeeleteaduse loengute materjal. Strukturalismi põhitõed: · Keele kui süsteemi (langue) ja kõne (parole) vastandus · Sünkroonilist ja diakroonilise uurimise vastandus
Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil.
Seda peetakse tänapäeva keeleteaduse aluseks. Taanlane Rasmus Rask (1787-1832) oli üks indoeuroopa keelte uurimise rajaja. Franz Bopp avaldas 1816, et keeltes on sarnasusi sanskrit (Indias), kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning, et sellel on sama päritolu. Jacob Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Originaalis on võrdlev ajalooline keeleteadus kirjutatud saksa keeles. 19.sajandi lõpul arenes ajalooline keeleteadus edasi noorgrammatikute poolt. Uuriti põhjuseid, mis panevad keeli muutuma: absoluutsed häälikusseadused, mis kehtivad teatud aja; analoogia mõju; laenamine. Noorgrammatikud tegelesid põhiliselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele. Häälikuseaduse erandituse põhimõttest tunnistati vaid üht erandit analoogia: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. 19.sajandi keskel hakkas kiiresti arenema foneetika. d)20
millel on sama algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. • Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. • Biologism: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas. Keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. TERMIN: Noorgrammatikud 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!). Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. 2. Samal ajal toimuvad alati ka a) analoogiamuutused ja b) laenamine. 1.Häälikumuutused
20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. Selge vastandus noorgrammatikute atomistlikule lähenemisele. · Antihistorism · Keele ja kõne eristus · Keel on vorm, mitte substants Ferdinand de Saussure (1857-1913) Cours de linguistique générale (1916) - avaldasid Saussure´i õpilased. Aluseks oli tema peetud üldkeeleteaduse loengute materjal. Strukturalismi põhitõed: Keele kui süsteemi (langue) ja kõne (parole) vastandus Sünkroonilist ja diakroonilise uurimise vastandus. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine. Keelel on struktuur
Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt. Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud
annaabi.ee 
