vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. (Kulu et al., 2010) Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC. Niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). • Kesknoolutus temp 300 ...350ºC niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Lõõmutusviisid, nende kasutusalad ja eesmärk
Tsementiidist ja perliidist 0.0% c. perliidist 0.0% d. austeniidist Score:0 / 5 Küsimus 9 (15 points) Kuidas valmistatakse detail, mida nitriiditakse? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 100.0% a. Esmalt töödeldakse detail mõõtu, lihvitakse ja seejärel karastatakse. Viimase operatsioonina nitriiditakse ja noolutatakse ühel temperatuuril 0.0% b Esmalt töödeldakse detail mõõtu, lihvitakse ja . seejärel nitriiditakse. Pärast nitriitimist tehakse termotöötlus 0.0% c. Nitriiditavatel terastel on pinnakiht tootja poolt tagatud, mistõttu töödeldakse detail mõõtu ja seejärel tehakse termotöötlus 0.0% d Esmalt karastatakse, seejärel nitriiditakse ja
Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine - järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2
pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse
Student Response Feedback A. Plasma nitriitimisega B. Gaasilise nitriitimisega C. Nitrotsementiitimisega D. Pindkarastamisega leegis Score: 5/5 27. Milline on nitriitimise järjekord (materjal Impax Supreme) ? Student Response Feedback A. Tootja annab nitriiditud materjali, millest lõigatakse välja toode B. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, seejärel noolutatakse 550 C juures, et kaotada lõiketöötlusel tekkinud pinged, lihvitakse ja seejärel nitriiditakse C. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, lihvitakse ja seejärel nitriiditakse D. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, seejärel nitriiditakse, siis noolutatakse 550 C juures ja peale seda lihvitakse Score: 5/5
HRC C min 0,07 60 210 20 51, 51, 50 0,07 50 360 20 40, 40, 39 0,07 33 500 20 24, 28, 29 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast pikemalt, kuid meie noolutasime 20 minutit. Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1
d. Pindkarastamisega leegis Score: 5/5 Küsimus 27 (5 points) Milline on nitriitimise järjekord (materjal Impax Supreme) ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tootja annab nitriiditud materjali, millest lõigatakse välja toode b. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, seejärel noolutatakse 550 C juures, et kaotada lõiketöötlusel tekkinud pinged, lihvitakse ja seejärel nitriiditakse c. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, lihvitakse ja seejärel nitriiditakse d. Esimeses etapis lõigatakse välja detail, seejärel nitriiditakse, siis noolutatakse 550 C juures ja
Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutatakse õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvadus, kuid kaovad sisepinged. Hallmalmi termiline töötlemine Et hallmalm kujutab endast grafiidi libledega labipõimitud terast, siis võib järeldada, et malmi puhul võib kasutada samasuguseid termilise töötlemise viise nagu terastelgi. Tõepoolest, hallmalmist valandeid võib mitte ainult lõõmutada, vaid ka normaliseerida, karastada ja pärast karastamist - noolutada
sisaldus kõvadus % HRC °C min HRC 0,58 55 250 15 51 0,58 40 400 15 50 0,58 32 550 15 45 Märkused: Tööstuses noolutatakse terast vähemalt 45 minutit aga aja kokkuhoiu mõttes noolutasime 15 minutit. 1,5 s- vees 6 s- õlis 30 s- õhus Graafikust võib järeldada seda, et mida kauem jahutatakse, siis seda väiksemaks muutub katsekeha kõvadus. Kuigi vees karastati viite erinevat katsekeha, on erinevused suured. Seda muudab see, et katsekehade süsiniksisaldused on erinevad. Järelikult võib järeldada seda, et vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks.
mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus.Niimodi karastatud pinnad on väga kulumiskindlad ja töötavad hästi pained ja väände oludes. Noolutamine.Selleks et anda karastatud detailile ekspotatsioonilist tugevust tuleb karastatud pinnad noolutada.Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus,kuumutus temp 250C niimodi noolutatakse tööriistu mis ei tööta löögile(viil kaabits õõrits). Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras. Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga. Tsementeerimine
..6 tundi. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutataks õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvaduse kuid kaovad sisepinged. Kasutatud kirjandus http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/normaliseerimine.html http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus/view http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/noolutamine.html http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/termottlemine.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/lmutamine.html
kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist
kiht. Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist
mehaaniliste omaduste parandamine – tugevuse ja kõvaduse tõstmiseks ning sellega kaasneva kulumiskindluse tõus. - Karastus - karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. - Noolutus - nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur o analoogselt terastele on piires 150...650 C sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. Malmide markeerimise põhimõtted Euroopa margitähistusest tulenevalt järgneb margitähises tähisele “EN” malmi tähis “GJ”, millele järgneb grafiidi struktuuri tähis.
Pealesulatus on otstarbekas siis, kui elektroodidena kasutatakse kiirlõiketerase jäätmeid (murdunud puure, avardeid, hõõritsaid, lõiketerasid jne) või on kiirlõiketerasest (valtstraadist või sepisvardaist) valmistatud elektroodid. Peale sulatatakse muldvormis korraga mitmele toorikule (katkematu sulatusega). Pealesulatamise lõpetamiseks juhitakse kaar tooriku metallile ja katkestatakse. Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist
Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350ºC ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib
Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350ºC ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib
..950 oC, jahutus vees või õlis. Metalse põhimassi kõvadus peale karastamist sõltub otseselt karastusviisist ja sellest tulenevast struktuurist (martensiitne, beiniitne, perliitmartensiitne) Pindkarastamisel on karastustemperatuur mõnevõrra kõrgem (hallmalmide korral 850...950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded.
Survele töötavad silindervedrud (a), tõmbele töötavad koonus- (b) ja silindervedru (c) ning väändele töötavad erivedrud (d ja e) joon. 98 Survevedrude otsad surutakse naaberkeerdude vastu, tõmbevedrude viimased keerud painutatakse 900 nurga alla ja moodustatakse poolringi kujulised otsad või rõngad. Vedrud, mis valmistatakse kuni 8 mm läbimõõduga traadist, keeratakse külmalt, seejärel karastatakse ja noolutatakse. Vedrusid võib keerata kruustangide abil (joon. 99a,b), treipingil, revolverpingil või puurpingil (joon. 99c,d) Vedrude valmistamine: a...d vedrude keeramise viisid; e sanga valmistamine juhttornil; f otsa lihvimine; g vedru kontrollimine nurgikuga. joon. 99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds
noolutamisel temp-il 500-650 kraadi,kus kõvadus väiksem, plastsus suurem, tugevus suur ja sisepingeid peaaegu ei olegi. Terase pinna keemilis-termilisi töötlemisi kasutatakse sagedamini pehmete (alla 0,25% süsinikku) tearste õhukese pindkihi kõvendamiseks. Tsementeerimisel kuumutatakse terast kas koos pinnale kantud söepulbriga või CO, CH4 jt gaaside atmosfääris temp-il 900 kraadi või kõrgemal. Pindkiht rikastub süsinikuga, seejärel lõõmutatakse, karastatakse ja noolutatakse, kartata, et eseme sisemus karastub liiga kõvaks ja rabedaks. Asoteerimisel kuumutatakse terast NH3 atmosfääris temp-il 500-650 kraadi. Tekkiv lämmastik moodustab pindkihis rauaga tahke lahuse ja nitriidid kuna mõlemad on suure kõvadusega, siis ei ole enam vaja karastada. Tsüaanimisel kuumutatakse terast koos NaCN jt tsüaniididega temp-il 800-900. Pindkiht rikastub süsiniku ja lämmastikuga. Terast
Sellise termotöötluse tulemusena saadakse kõva (58...62 HRC) ja kulumiskindel pinnakiht (paksusega kuni 2 mm) ning sitke ja keskmise kõvadusega (30...42 HRC) südamik. Parendatavate teraste hulka kuuluvad kesksüsinikterased, mille tüüpiline termotöötluse reziim on karastamine koos järgneva kõrgnoolutamisega (parendamine). Neid karastatakse temperatuuril 820...880°C (sõltuvalt süsiniku sisaldusest) õlis (suurte detailide korral vees) ja noolutatakse temperatuuril 550...680°C. sellise termotöötluse tulemusena tekib sorbiitstruktuur, mis tagab kõrge voolavuspiiri, madala tundlikkuse pingete kontsentratsiooni suhtes ja piisava sitkuse. Parendatavad terased peavad olema hea läbikarastuvusega ja vähetundlikud noolutushapruse suhtes. 2)Legeerteraste liigitus Legeerterased jagunevad eurostandartide järgi: a) Legeerkvaliteetterasteks b) Legeerkõrgekvaliteetterased ehk legeervääristerasteks a)Koostise järgi
annaabi.ee 
