Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist
· Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll · Nookurit liigutab nukkvõll · Nookur liigutab klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam
väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi hoiab kohal ja sulebklapivedru.Et klapid saaksid tihedalt, lõpuni sulguda, jäetakse suletud klapi ja nookuri vahele paisumispilu.Klapp, mida lõtkuda ajam ei luba lõpuni sulguda, laseb surve- ja töötaktil gaasi läbi ning põleb auklikuks. Klapivahe sõltub temperatuurist, sest kuumenemisel detailid paisuvad.
Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida. Muutuvate gaasijaotusfaasidega gaasimehanismid(VTC-variable timing camshaft).
järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil.
suurenemine, ja seega ka ülelaadimisõhu rõhu suurenemine, jääb mootori pöörlemissagedusest maha. Seetõttu uus, suurenenud küttekogus pole teatud aja jooksul tagatud normaalseks põlemiseks vajaliku koguse õhuga. Piiranguseade on hüdrauliline õhurõhu sülfoonandur, mis ühendatud nookuri 58 ja hoova 54 abil jõuservomootori kolvi varrega. Ülelaadimisõhk antakse vedruga sülfooni 51, mille põhi toimib klapile 59. Regulaatori survepoolest tuleb õli läbi filtri ja tagasilöögiklapi (joonisel pole näidatud) kolvi 48 peale, mille külge on kinnitatud reguleeritav nukk 47. Samaaegselt läbi drosselseadme 53 sattub õli ka kolvi 48 alla. Klapp 59 on pidevalt juhitav ja tagab pideva õli läbivoolu andurist.
KLAPIVEDRUD Ülesanne: sulgeda gaasikindlalt klapid Valmistatakse: mangaatterasest 60G, 65G Kasutatakse spiraal vedrusi, ühe klapil võib olla: 1, - 2, - 3 vedru. Mitme vedru üheaegsel kasutamisel asetatakse vedrud klapile vastastikuse keerlemis suunaga, et vedrud ei saaks üksteise vahele haakuda. NOOKURID Ülesanne nukkvõlillt saadav liikumine ülekanda klapile ja seeläbi panna klapp õigeaegselt avanema ja sulgema. Nookurid valmistatakse malmist ja on kas ühe või kahe – õlksed. Nookuri ja klapisääre otsa vahele jääb pilu, mida nimetatakse klapi lõtkuks ja seda lõtku mõõdetakse ja kontrollitakse mootori külmas olekus, sest mootori töösooiaks minnes need lõtkud tänu materjali terkopaesumisele kaovad. Enam jaolt on väljalaske klapil klapilõtk suurem, kuna väljalaske klapp töötab termiliselt raskemates tingimustes, seega on tema termopaisumine ka suurem. Kuid on ka mootoraid, kus sisselaske – ja väljalaskeklappidel on võrtsed klapivahed
väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga vedrude jõul üles, sulgedes käigu lõpus tihedalt plokikaane kanali. Klapi tagasiliikumisel
[4, p. 226] VTEC ehk muutuv klapiajastus on antud mootoril lahendatud selliselt, et iga silindri kohta on nii sisselaske kui ka väljalaske nukkvõllil on kolm nukki. Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab
Enne käigukasti tagasipanemist vähesel määral määrida sidurivõlli vasemäärdega. Siduri ketas paigaldada korvi suhtes vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.Ja käigukast panna tagasi samas järjekorras. 51.OHV gaasijaotus TH (tõukurvarrastega , nukkvõll all) OHV-l saab reguleerida samuti klapipiltu aga klapipi pilu regul. käib vähe teistmoodi kuna selle OHV mootori nukkvõll asub mootori plokis. St. Et seda klapipilu saab reguleerida nooruri ja klapi vahelt. Nookuri teisesotsus asetseva reguleer kruvi ja mutri abil. 52.pihustite avanemis rõhkude kontroll k-jetronic saab kontrollida vastavas stendis enamasti seda rõhku reguleerida ei saa . kui pihustid avanevad liiga vara ei teki õiget pihustamist ja sellised pihustid tuleb vahetada. 53.sõidupidurite rikked ja th on piduriklotside kulumine , pidurikettste kulumine, pidritöösilindrite kinnijäämine või lekked. Peasilindri mansettide kulumine või purunemine. TH
kaunistamise eesmärgil; *) boundary lubrication piirhõõrdumine/piirmäärimine; *) film lubrication kile või kelmeline õlitus; *) surface wetting pindmärgumine; *) compatibility of oils õlide ühildatavus; *) dip lubrication sukeldusõlitus; *) debris settejäägid; *) paraphernalia - varustus Mootor: MeMZ-966 Õlitussüsteemi tüüp: Kombineeritud. Surve all õlitatakse väntvõlli, jaotusvõlli ja tasakaalustusvõlli laagreid, tõukureid ja nookuri telgi. Ülejäänud detaile õlitatakse paiskõlitusega. Õlirõhk süsteemis kgf/cm²: Vähemalt 1,2 mootori väntvõlli pööretel 3000 p/min ja õli temperatuuril 80°C. Mootori õlitussüsteemi maht l: 2,8 Õlirõhu kontrollimisviis mootoris: Membraantüüpi elektriline andur (asub silindriplokis) ja magnetelektriline näitur. Õliradiaator: Koosneb kahest paagist ja 53 tasapinnalisest ovaalsest torust, õhkjahutus. Karteri tuulutus: Avatud süsteem. Karter on ühendatud
ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid
kiirendusseadusest.Praktikas kasutatavaid liikumisseadusi on palju, näiteks koosinuseline, siinuseline, kaldsiinuseline, konstantne, trapetsiline kiirendusseadus jne. Neil seadustel on erinevad kinemaatilised ja dünaamilised omadused. Õige liikumisseaduse valik võimaldab igas olukorras saada soodsaima mehhanismi. [Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5). Joon. 5-5 Väljundlülile valitud liikumisseaduse andmine on nukkmehhanismi sünteesi peatingimus. Kõrvaltingimustest on teravik- ja rulltõukuriga mehhanismide konstrueerimisel tähtsaim survenurgatingimus max lub, tasandtõukuriga mehhanismides aga nõue, et profiilil ei tohi olla nõgusaid piirkondi. Survenurga või kumeruse piirangud määravad kindlaks nukkmehhanismi ühe põhimõõtme- nuki
Pärast jahutid õli läheb duplex filtrisse. Pärast duplex filtrit õli juhitakse jaotus torusse, mis asub karteris. Edasi õliläheb läbi hüdro- tungraudade väntvõlli raamlaagritele. Raamlaagritest õli pääseb väntvõllisse ja sealt mööda õlikanaleid vändalaagrile. Vändalaagrist läbi kepsu silmlaagrisse ja sealt kolvi jahutus kambrisse. Õli juhitakse läbi abi torustiku sellistesse õlituskohtadesse nägu nukvõlli laagritesse, kütuse kõrgsurvepumpa, nookuri laagritesse ja klappi mehanismile, hooratta laagritesse ja pihusti jahutamiseks. 2.3.2.2 Õlirõhu ja temperatuuri reguleerimine Peamasina õlitussüsteemis on kasutatakse õlipumbad: rippõlipump, mis saab liikumise hammasrattalt ja elektriline eelõlituspump. Kõik pumbad on varustatud reduktsioon klappiga. Õli süsteemis rõhk reguleeritakse käsitsi. Õlirõhk süsteemis on 4,5 bar. Temperatuur õlisüsteemis reguleeritakse termostaatkolmiku abil. Õlitussüsteemis kasutatakse
a) b) e y Sele 16.4. Nukkmehhanismid. a) ketasnukk, b) liugurnukk. Nukiks nimetatakse lüli, mille kõrgpaari elementi moodustav pind (profiil) on muutuva kõverusega. Vedav lüli, nukk, on kas ketasnukk või liugurnukk. Translatoorselt liikuva tõukuri või kiikuva nookuri vastu nukki toetuv ots võib olla kas teravik, rull, tasapind või kõverpind. a) b) c) d) Sele 16.5. Tõukuri või nookuri otsad. a) teravik, b) rull, c) tasapind, d) kõverpind. 100
Seetõttu tekib klappide mittetäieliku sulgumise oht Kui seda pole võima- lik kompenseerida silindri, tõukurvarraste ja teiste detai- lide materjali valiku ning jahutusega, jäetakse tõükur- varda ja nookuri õla vahele p a i s u m i s v a h e (0,05 ... ...'.0,1 mm). Klappidega gaasijaotusmehiianismi detailide ehitus. K l a- pid sulevad ja avavad sisse- ning väljalaskekanaleid. Klapp l (joon
annaabi.ee 
