a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine
Dulce est sociou habuisse malorum meeldiv on omada õnnetuses kaaslasi. Durum patienta frango raskuse võidan kannatlikusega. E Edimus, ut vivamus, non vivimus, ut edamus me sööme selleks, et elada, mitte selleks, et süüa. Errare humanum est eksimine on inimlik. Est dolendi modus, non est timendi kannatusel on mõõt, hirmul mitte. Esse quam videri pigem olla, kui näida. Est odus in rebus asjadel on mõõt. Est quadem flere voluptas pisarates on mõningane nauding. Ex virtute nobilitas coepit voorusest algab õilsus. F Faber est suae quisquae fortunae igaüks on oma õnne sepp. Facta non verba teod näitavad rohkem kui sõnad. Factum est factum mis tehtud see tehtud. Fallaces sunt rerum facies asjade välimus on petlik. Fama crescit eundo kuuldus kasvab levides. Fas est ab hoste doceri õppida võib ka vaenlaselt. Felicitas habet multos amicos õnnel on palju sõpru. Fide et amore usu ja armastusega. Fidei fide responde vasta usaldusele usaldusega.
26 Aega iseloomustab eelkõige põhimõte, et ühele isikule ei tohi anda liiga palju võimu ja mitte liiga kauaks. Sellest tulenevalt oli kuninga asemel kaks valitavat konsulit. Neid valiti aristokraatide seast. Vabariikliku korra seadmisel hakati lahutama vaimulikku võimu ilmalikust, mille täitjaks sai ülempreester.27 Vabariigi ajal suurenes samuti Rooma territoorium üle kolme maailmajao ning tekkisid uued kihid ehk seisused : nobilitas ehk suurmaaomanikud ja aadel, kes olid tuntud isikud ning pidasid suuremaid ameteid. Nobiltas jagunes kahte erakonda: 1) optiamates ehk aristokraatlik senati erakond ja 2) populares ehk demokraatlik erakond.28 Vabariigi ajal jagunes rahvas kahe kategooria järgi väga erinevalt. Eelkõige oli rahvas jaotatav juriidiliselt. Selle jagunemise kohaselt oli 1) täisõiguslikud Rooma kodanikud ja 2) väheste õigustega Rooma kodanikud
Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. 4 4. Feodaalne au Feodaalne au sai alguse Rooma riigi lõpuaegade vallutustest. Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Esivanemate hulgas polnud orje · Au oli vabade meeste atribuut, mis legitimeeris nende kõrgemat staatust. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, mille põhjaks olid välised hüved ning ennekõike feodaalvaldused. Kõrgkeskajal läksid au sisse karakteriomadused. Rüütliau nõueteks oli vasalliteedi korral võrdsuse, hierarhia lepitamine Ent tekkis pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine, kuid samal ajal aadlike
a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki 4. Feodaalne au Feodaalne au e rüütliau · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel) · Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. )au ei jagatud võrdselt) 6 · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) 5
Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II (1503- 13) Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks"
heax? vastandas vooruse(antiik´- Feodaalse e rüütliau kujunemine- algas sünnijärgne au jagamine allahoidmine) ja feod.au(elumõnud) Feodaalau algne sisu vallutustest (barbarid Rooma aladel) Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje. Au on vabade meeste atribuut, algselt au aluseks füüsiline suurus ja Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine
Seda ülendatakse). Vastandub Aristotelesele. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Aquine Thomas Au ja kristliku enesealanduse lepitamine Püha Paulus või Franciscus Assisit pidasid end väärituks kõiges, v.a Jumala arm Kui talle osutatakse au Jumala poolt siis ta võtab selle vastu, aga muust aust ta ei hooli. Alandlik au. Feodaalne au e rüütliau feodaalau sai alguse vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel). Barbarite ülemkihtidest kujuneski välja aadliklass nobilitas. Aadlisoost olid need, kes on olnud vabad mehed, esivanemate seas ei tohtinud olla orje. Kõik vabad mehed ei saanud au võrdselt, algselt võisid rohkem au saada tugevamad vähejuhid. Keskaja jooksul toimus au internaliseerumine järjest rohkem hakati hindama auväärse rüütli või au isikuomadusi. Rüütliau nõuded : peab olema truu endast kõrgemale Vasalliteet Pinged kõik aadlikud nõudsid enda samaväärseks pidamist, kuid samas üritasid nende hulgas silma paista.
Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid. Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa ning Türgi. Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II. Lahendus: a. Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikkus seisneb voorustes). b. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. c. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on kuulsus (fama) ja au (gloria). Selleks on vajalik oma staatuse
· Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Tahtis näidata, et on olemas alternatiiv kaasaegsest elukorraldusest. Tänu sellele alternatiivile on inimesed automaatselt vooruslikud, nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas tõeline aadellikus seisneb voorustes, õilsuses). Ei ole kindel, kas More ise uskus sellise ühiskonna saavutamisse. · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516. Idee oli kirjutada veelgi parem valitsemisõpetus, mis tooks välja valitsemise pahupooled, puudused. · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532).
annaabi.ee 
