Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu Sündinud 13.septembril 1962.aastal. On eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Kasutab kirjanikunime Emil Tode. Õppis Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010)
Elulugu · Sündis 13. septemberil 1962 Tallinnas Nõmmel · Õppis 1980-1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat · 1985-1987 töötas Hiiumaal Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajana · Hiljem töötas ta vabakutselise tõlkja, kirjaniku ja ajakirjanikuna · 1989-1990 töötas ta ajakirja Vikerkaar toimetajana · 1993. aastal kirjastuses Tuum ja Eesti Vabariigi välisministeeriumis Looming · Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid · Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia
Tõnu Õnnepalu Elukäik Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas
hoolivust ehk tunda, et sul on süda. Sageli on vaja asjade mõistmiseks minna ära, näha neid eemalt, et maha rahuneda, järele mõelda ja näha inimestes head, mitte halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana
Elumuutev Paradiis Tõnu Õnnepalu ,,Paradiis" Varrak, 2009 Lugesin Tõnu Õnnepalu teost ,,Paradiis". Paradiisi näol on tegemist ühe koha ja ajaga. Raamat koosneb kirjadest Paradiisist, mis on kirjutatud seitsme päevaga niisamuti nagu Jumal lõi selle maailma. Tegu ongi looga looga sellest kohast ja nendest inimestest. Neil lugudel on palju jutustada. Paradiis räägib, kuidas tõeline inimeselikkus, mida me otsime ka armastuses, kohutab meid hoopis eemale. Inimene ei talu selle tõelist palet ning iga kord, kui me sellele peeglile liiga
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja
docstxt/1456156389697.txt
Tõnu Õnnepalu "Mandala" Tõnu Õnnepalu uus romaan "Mandala" on esmapilgul vaadates südamlikult ja lustakalt kirjutatud lugu kahest kassist Rullist ja Sihvkast ning nende kirjanikust peremehest. Mida kaugemale lugeja lehekülgi pöörates jõuab, seda muutub ka loo sisu ning hakkab avalduma teose sügavam mõte. Romaan koosneb kolmest osast, mida ühendavad omavahel ikka ja jälle sissepõiked elu nägemusele läbi kasside pilgu. Raamatu peategelane, kirjanik, põikab oma mõtisklustes aina uuesti minevikku ja
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma
ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema." ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt postmodernistlik kirjutusviis või homoerootiline paatos. Mis müüb, see on Õnnepalu esituses ahistavalt väike, isegi skeptilise eestlase jaoks nii hirmuäratavalt troostitu Eesti mitte 20. sajandi lõpu nõukogulikust ümberrahvastamise paraadist väsinud, vaid pigem 19. sajandi keskpaiga taimsesse letargiasse vaibunud, kleenuke ja kägistussinine, meelt heitev ja melodramaatiline vaestelinn Eesti. Ajaloo õnnelik käik 1990. aastail nägi ette Eesti jätkumise iseseisva riigina, nii nagu see oli üldjoontes välja kujunenud 1930-ndail
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näitek...
__________________________________________________________________________________ __________________ nüüdiskirjandus on peamiselt mõjutatd kultuurilisest muudatustest ja vabadusest. Teemaks tulevad ka sõltuvuskäitumised, pahelised tegevused jne. ka tuleb uus karakter. nö „Taandatud subjekt“ - pole enam terviklik inimene, vaid koosleb juhuslikes kogemustest..juhuslikud suhted jne jne tegelastiseloomustab ebakindlus, eksistentsiaalne maine, tihtipeale segaduses (Õnnepalu või Sauteri looming) tuleb filmilik poeetika, kaob piir eliitkunsti ja popkultuuri vahel jne minevik pole siiski kadunud, vaid tööta ntx subjekti (inimese) loomisel kaasa. minevik räägib alati oleviku keeles.. posmodernistlikus romaanis pole oluline niivõrd tõde, kuivõrd et kes räägib.. iga teos tänapäeval on anakronistlik st sisaldab palju kujutatavasse perioodi mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega)
Arvustus raamatust „Piiririik“ Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et tegemist on siiski mehega aga endiselt tahtis ta kanda leekivpunast parukat ja mingisuguseid
annaabi.ee 
