maapinna punktide kõrguste vahe e kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla
ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone
Saame nt GPS-iga mõõtes. GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse. Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel. Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja
või vähendada? Nivelleerimisvigade vähendamiseks: Kontrolli vesiloodi asendit enne iga lugemi võtmist (kui ei kasuta kompensaatornivelliiri) Kasuta ümarvesiloodiga latte ja hoia latt lugemi tegemise ajal vertikaalselt Hoia edasi- ja tagasivaate pikkused võrdsed Teosta jaamas lugemite kontroll ja lehekülje täitumisel lehekülje kontroll 11. Kõrguskasvu saamise võimalused trigonomeetrilise nivelleerimisega sõltuvalt lähteandmetest? Trigonomeetrilist ehk kaldkiirega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide (mastide, tornide jm) kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade (mõni km) puhul. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühest otspunktist
kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud
40. Ekker-mõõdistamise põhimõte Vajalikud instrumendid: mõõdulint, rulett, vardad, 2-3 tähist, ekker. Situatsiooni mõõdistamise aluseks on teodoliitkäigu küljed ja punktis. Vajaduse korral rajatakse mõõdistamise tarbeks diagonaalkäik. Hoonestatud või osaliselt hoonestatud maatüki mõõdistamisel on sobivaim ekkermõõdistamine. Ekker peab olema hoolikalt justeeritud. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi:
Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi:
44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa
Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine
Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi
meetri järel. Esimene statiiv, millel asetseb teodoliit, peab olema tsentreeritud täpselt polügonomeetriapunktile. Pärast kõigi selle komplekti statiivide paigaldamist eraldatakse teodoliit kolmjalandist ja asetatakse viimase paigaldatud statiivi kolmjalandisse, mille järel samad töötajad asuvad statiividevahelisi kõrguskasve nivelleerima ja seejärel vabanevaid statiive ümber paigutama. Pärast esimese kahe statiivi nivelleerimist asub ülejäänud meeskond mõõtma kaugusi. Selleks paigutatakse esimese statiivide paari kolmjalanditesse vertikaalteljemärgid M (joonis). Plokkseadised paigutatakse nii, et skaalad St ja Se asuksid nende märkide kohal. Mõõtmiste juhi korralduse peale tehakse üheaeglaselt skaalalugemid T ja E 0,1 mm täpsusega ( interpoleerides silma järgi millimeetri kümnendosi). Seega kaugus märkida vahel l = lo+ (E+T). Mõõtmisi
Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimisekäigud; nivelleerimistulemuste kontroll Nivelleerimiskaigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). II osa 1. Mis on Teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste
Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist. Tarvis on määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste määramiseks on kaks meetodit: Trigonomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine Nivelleermisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused ehk kõrguskasvud. Trigonomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias. Kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldenurga abil. Geomeetrilistel nivelleerimisel kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, milliste abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud. Tahhümeetriat kasutatakse peamiselt tiheasustusega alade ja trasside suuremõõtkavalistel mõõdistamistel. Tahhümeetria ehk kiirmõõdistamine on topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul
Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse
Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse
L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites. Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3 Iga sektsiooni kõrguskasvud tuleb eraldi välja arvutada nivelleerimise väliraamatus. hTeor.=0, sest me tuleme samasse punkti tagasi. Sulgemisviga:h=hPr. - hTeor.(=0) Lub. h=20L Või h=50L Kui sulgemisviga ületab lubatud piiri, siis tuleb nivelleerimist korrata. Kui viga on lubatud piirides, siis tuleb sektsioonide kõrguskasvusi parandada prportsionaalselt nende pikkustele. Mida pikem proportsioon seda suurem parandus. ph1=-fh/L×l1 ph2=-fh/L×l2 ph3=-fh/L×l3 ph= -fh ±1mm Arvutatakse välja parandatud kõrguskasvud: h1'= h1+ph1 h2'= h2+ph2 h3'= h3+ph3 h'=0 Tuleb arvutada välja uute reeperite kõrgused ja selleks peab teadma riikliku lähtereeperi kõrgust.
(ainult õppeotstarbel, oleneb töö tähtsusest ja jääb enamasti vahemikku 1:10 000 kuni 1: 30 000 Kõigile mõõdistamise alusvõrgu punktidele tuleb ühtses koordinaatide süsteemis arvutada X ja Y koordinaadid-moodustab nn plaaniline alusvõrk. Situatsiooni- või reljeefipunktide kõrguste saamiseks tuleb mõõdistamise alusvõrgu punktidele määrata kõrgused. Selleks võib kasutada geomeetrilist- või trigonomeetrilist nivelleerimist. 22 Nivelleerimise mõõtmistulemuste põhjal tuleb arvutada mõõdistamise alusvõrgu punktidele kõrgused e. määrata H koordinaat- moodustub nn kõrguslik alusvõrk. X, Y ja H koordinaatide olemasolul moodustub plaaniline ja kõrguslik mõõdistamispõhis. Lihtsamatel juhtudel rajatakse kinnine käik (nii nagu praktikal tegime) Nivelleerimiskäik tuleb projekteerida 3
annaabi.ee 
