1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena, sookuivendajana või pärlipüüdjana. Nipernaadi üritab luisates äratada neidudes armastust ja panna neid elule teistmoodi vaatama. Toomas Nipernaadisse armuvad nii rikas peretütar, kohtlane karjaplika, uhke kalurineiu ning paljud teised. Nende õnnetuseks poiss siiski kaob nende elust sama salapärasel moel, nagu ta sinna ilmus. Kui saabub sügis, asub Nipernaadi seaduslik naine teda otsima. Olles läbi rännanud kõik abikaasa teed, leiab naine ta lõpiks ühest kaluri onnist. Sealt toimetab naine ta taas koju kindlatesse raamidesse, kus mees saaks rahus töötada. 2. Tegelaste ülevaade ja iseloomustus
Aegamisi poiss armus Ellosse, aga naine ei vastanud samaga ja Nipernaadi võttis kasutusele vanad võtted ta valetas ennast rikkaks ja ütles, et varandus peitub jõe põhjas. Paarike otsustas koos põgeneda, aga Nipernaadi tüssas Ellot ja põgenes üksinda. Nipernaadi Maret: Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt. Siis ilmub välja Nipernaadi naine, kes räägib ära, et ta mees rändab igal suvel nõnda ringi ja ajab naistele kärbseid pähe. 3. Tegevusliinid: - valetamine - rändamine 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas valel on lühikesed jalad? - Kas väike valge vale on lubatud?
Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust
reegleid. b) Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse. 9) Milline oli lemmiknovell? Põhjenda. 10) Milline oli sinu arvamus teosest tervikuna? Põhjenda. 7) Maret erineb teistest tüdrukutest kõigepealt selle poolest, et ta on kõige järjepidevam Nipernaadi juttu tühipaljaks lobaks pidama. Elo ja Malle küll kahtlustasid, et tegemist on luiskajaga, kuid jäid siiski lõpuks Nipernaadi võlule alla. Ehk oleks Anne-Marigi Nipernaadisse armunud, kui oleks kuulnud tema mesimagusat juttu või kui tal poleks olnud kedagi teist. Seevastu Maret on tõeline karmikäeline naine, kes ei näita kordagi välja, et talle Nipernaadi üldse meeldib, pigem tahaks ta et too kiiresti ära läheks või talle "vitsad ümber panna". Nii on Maret alati mehest sammukese ees, kohati isegi domineerivam kui tema. Veel oli Mareti juures eriline, et Nipernaadi räägib talle peaaegu tõtt ja avaldab talle oma käitumise põhjused
viimasel hetkel lahkub jäljetult jättes kõik lahendamata. Mida keerulisem olukord, seda suurem tung on ära minna. Sõnade abil loob ta endast ideaalse isiksuse, kelle elu on seotud piiritute põldude, suurte häärberite ning mõõtmatu võimuga. Peategelane suudab suvel teha kõike: otsida, kahelda ja leida. Ta läks sihitult, et kogeda midagi uut ning see õnnestuski. Nimelt uuris ta inimeste unistusi, loos endale vastava profiili ja hakkas teiste mõtetega manipuleerima. Iga Nipernaadisse kiindunu nägi mehes täpselt seda, mida ta tahtis näha. Toomas on nagu peegel, mis suudab näidata sellesse vaataja unistusi täitumas. Niimoodi inimesi kaasa haarates asuvad nad koos otsima ,,peeglis nähtut", üks teadmises ja teine teadmatuses. Tihtipeale tundub, et peategelane ise ka usub oma valesid. Nii siiralt üritab ta veenda kahtlejaid oma jutu õigsuses. Siiski on isiksused erinevad ning kõik ei usu Nipernaadi piirideta suuvärki
sookuivendaja. Tema lemmik tegevuseks oli luiskamine. Läbi selle Üritas Nipernaadi ka tüdrukutele kärbseid pähe ajada. Tegelikult oli ta üks suur naistemees. Maret Vaesekaluri tütar, kellele meeldis olla looduse keskel ning vaba. Tema isa soovis aga, et tütar abielluks korraliku töömehe Jaanus Rooga. Tüdruk armus aga hoopis Nipernaadisse ja sai tõelise hoobi, kui kuulis, et tema armastatu on juba tegelikult abielus. Inriid Nipernaadi Toomas Nipernaadi abikaasa, kellel oli kombeks igal sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke linna daam. Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras. Isa on küll teda hoiatanud, kuid ta ei saa
Tüdruk oli natuke veidra iseloomuga. Ta käis öösiti ranniku ääres kõndimas ja tuli alles hommikul koju.Nipernaadile hakkas see Maret meeldima ja ta rääkis tüdrukule ,et tal on rikas tädi Peipsi äärest.Nipernaadi maksis tüdruku isale oma kuupalga ,et ta saaks seal ööbida ja viibis mitu päeva seal.Esimene lumi tuli maha.Jaanus läks metsa puid raiduma.Ta muutus armukadedaks ,kuna Nipernaadi viibis tüdruku juures.Möödus mitu päeva ja tüdruk vaikselt armus Nipernaadisse. Kord tuli Jaanus Nipernaadi juurde ja teatas ,et tema tädi on teda külastama tulnud ja tiris Nipernaadi koos tüdrukuga endaga kaasa vana kalamehe onni kus Nipernaadi oli viimastel päevadel ööbinud.Kui nipernaadi oli uksest sisse astunud ,siis ta kohmetus.Seal oli tõepoolest üks naine. Tüdruk küsis naise käest ,kes ta on . Naine vastas ,et ta on Nipernaadi seaduslik naine. Tüdruk vaatas Nipernaadile otsa ja sai aru ,et see on tõsi.Nipernaadi
Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei
Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja
Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja
Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub. Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene. Ka Nipernaadile ei olnud nii palju julgust, et oma elu täielikult muuta. Kõrvaltegelastest kõik naised armuvad Nipernaadisse, aga Anne-Mari ei armu. Lühidalt süzee: Nipernaadi rändab varakevadest hilissügiseni. Ta kohtab palju naisi, kellele ta luuletab ja lauiskab, naised armuvad temasse. Nipernaadi lahkub alati otsustaval hetkel, kuid tema lahkudes on naised jälle inimväärses elus, kuigi lahkumine murrab alati ka naiste südame. Lõpuks tuleb Nipernaadi enda naine talle järele ja viib mehe koju tagasi. Sõnum: Lõpuks jõuad ikka koju. Elu ei tohiks võtta nii tõsiselt. Probleemid: Kuninganna otsimine
annaabi.ee 
