2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhuslik viga: katse nr. æ <æ>-æi (<æ>-æi)2 1 1,2919 0,0019 0,00000361
4 1,32 0 0
5 1,35 0,03 0,0009
6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......... ± .......... Arvutused koos veaarvutusega Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Võetud lugemi viga: max 5 mm = 0,5 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Suuruse juhuslik viga: Katse æ <æ> - æi (<æ> - æi)2 nr. 1 1,319 -0,0284 0,0008066 2 1,283 0,0076 0,0000578 3 1,268 0,0226 0,0005108
1 h1 146 = = = 0,013 h2 (h1 - h2 ) 107 2 2 2 2 h2 h1 h = 2 h1 + 2 h2 (h1 - h2 ) (h1 - h2 ) 2 2 h = (0,0034 * 0,943) + (0,013 * 0,943) = 0,013 Suuruse koguviga 2 2 = d j + h = 0,0407 2 + 0,0132 = 0,043 Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus Arvutus tulemused: Õhu erisoojuste suhe = 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,339. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemused on tegelikkusega küllaltki samad kuid siiski esineb erinevus
d 2 ∆d s - süstemaatiline viga d s t d , kus d lubatud põhiviga 3 3 ∆d js - koguviga d js d 2j d s2 2 Toru ristlõike pindala S 4 d v d s2 , kus d v - toru välisläbimõõt d s - toru siseläbimõõt
· operaatori mõju 7.3 Mõõtmisvead Igasuguste suuruste kvantitatiivne määramine on seotud mõõtmisvigadega. Mõõtmisviga mõõtetulemuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahe. Millest sõltub analüüsi täpsus: PROTSESSUAALSED FAKTORID analüüsi eeskirjade järgimine, tasakaalud, eritingimused INIMFAKTORID professionaalsus, juhuslikud ja süstemaatilised vead INSTRUMENTAALSED FAKTORID aparatuur, seadmed, vahendid Koguviga - süstemaatiliste ja juhuslike vigade summa. Eksitusviga- analüütiku eksituse või mittekorras seadme põhjustatud viga, mis muudab määramise kehtetuks. Juhuslik viga .ühe ja sama parameetri määramisel varieerub etteaimamatult, tekib mõjutegurite ettenägematutest muutustest Ei pruugi olla konstantsed Mõju saab vähendada määramiste arvu suurendamisega Jälgimiseks kontroll-kaardid, proovide paralleelmääramised Süstemaatiline viga
annaabi.ee 
