alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4.Jugoslaavia kuningriik. Trgi ja Lhis-Ida lksid Prantsusmaa ja Inglismaa alla. VENEMAA JA EESTI NING
aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks slminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate prast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko prast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja phjuseks olid ka Balkani sjad. Saksamaa eesmrk oli kaotada Suurbritannia lekaal merel, vtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere vinasid ning suurendada oma vimu Balkanil, kust ta
doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav industrialiseerimine - suurtstuse arendamine inflatsioon - raha ostuju langus ja hindade tus. integratsioon ehk limumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad
muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal lbi. Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu phikirja. Sja tagajrjed Sda peeti 105 peva ja Soome saavutas trjevidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart. Kaotused
mai 1915, Vene kaitseliinidest murti läbi. Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vas
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks
jooksvate poliitiliste küsimustega Keskkomitee istungite vahepeal). Lisaks poliitbüroole moodustati veel orgbüroo tegelemaks organisatsiooniliste ja kaadriküsimustega (1952 läksid orgbüroo ülesanded sekretariaadile, büroo ise kaotati). Administratiivküsimustega tegeles partei sekretariaat, mis loodi augustis 1917. Enne märtsi 1919 oli juhtiv roll seega Keskkomitee käes, sinna kuulusid Lenin, Trotski, Zinovjev, Buhharin, Sverdlov (ühtlasi KK sekretär), Stalin, Dzerzinski, Krestinski, Fjodor Artjom (1883-1921), Grigori Sokolnikov (1888-1939), Ivar Smilga (1892-1938), Mihhail Vladimirski (1874-1951), Jelena Stasova (1873-1966; ühtlasi KK sekretär), Mihhail Lasevits (1884-1928) ja Otto Schmidt (1891-1956). Lisaks liikmetele oli kombeks valida ka kandidaatliikmeid, seda hiljem ka poliitbüroosse. 7
13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
