Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab vaid isik, kelle pea, käsi ja süda töötavad üheskoos. Teosel peab kindlasti olema ka idee või mõte. Teos ilma mõtteta on kui inimene ilma hingeta tühi ja igav. Nii nagu suhtleb kirjanik raamatute näol lugejatega, suhtleb ka kunstnik oma maalide, skulptuuride, ehitiste ja nikerdistega vaatajatega. Mõte ja idee moodustavad kunstiteose, elava hinge, tema tõelise sisu. Kunst on üks kahest inimkonna progressi teguritesit, mille abil inimene suhtleb. Sõnad, mille kaudu inimene suhtleb mõttega ja kunst, kus inimene suhtleb nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku moodustavad terviku. Kunsti abil me suhtleme. Mikk Tehvan 11B.
540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine Tuntuimad kunstnikud olid Myron, Pheidias
sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa ajastu arhitektuuri tippteos on Nikko templistik, kus hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega ja katused on keeruliselt dekoreeritud. Keraamika: Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Keraamika omapära erines erinevatel perioodidel. Näiteks Jõmoni ajal (13000 eKr300 eKr) olid keraamika omapärasemateks joonteks tugev liigestatud ja viimistletus. Yayoi perioodil (300
Too polnud oma võlu ja salapära kaotanud ka sel ööl. Esimesel võimalusel üritas Marlene poisiga taas juttu teha, kuid enne kui ta jõudis oma suu avada lausus noormees: ,,Ma tean, mida sa küsida soovid, Marlene." Tüdruk ei suutnud midagi vastata, jälgis teda vaid suurte kutsika silmadega ning ootas, mis sellele järgneb. ,,Ma ei saa sulle öelda, kes ma olen, võin vaid paluda, et sa tuleksid minuga." Marlene järgnes talle sõnagi lausumata. Nad väljusid tantsusaalist läbi nikerdistega kaunistatud ukse ning järsku oli tüdruku ees orbudekodu, kus ta väiksest tüdrukutirtsust peale juba elanud oli. Nad kõndisid koos vaiksel sammul, peaaegu, et hõljudes, läbi orbudekodu koridoride ja ruumide, kuni jõudsid tuppa, kus Marlene igal ööl oma voodis neid magusaid unenägusid jälgis. Kaks tüdrukut, kes veel temaga koos seal toas elasid, magasid seal vaikselt oma und, tema voodi aga oli tühi."Muidugi on see tühi," mõtles tüdruk, ,,mina olen ju siin, kuidas saakski teisiti
kaugelt näha ja märgistaksid Islami piirkonda. Minarettide arv ühe mosee kohta on varieeruv, ühest kuni kuueni. Need on ehitatud erinevates vormides, paksudest jässakatest rampidest kuni õrnade pliiatspeenikeste spiraalideni. Minaretil on üks või rohkem rõdusid, kust muezzin teatab kutsest palvusele, ja spiraalne trepikoda seesvõi väljaspool. Peal on sibulakujuline kuppel, avatud pavilion või metallist koonus. Minareti ülemised osad on tavaliselt rikkalikult nikerdistega kaunistatud. Trepid võivad olla seesvõi välispidised. Meka Kõige püham koht moslemite jaoks on Kaaba, mis asub Mekas, SaudiAraabias. Kaaba on mosee (moslemite pärimuse järgi ehitatud Aabrahami poolt). Prohvet Muhamed kujundas Mekast Islami püha linna ja qibla (=kibla e suuna), mille suunas kõik moslemid peaksid palvetama. Usutakse, et Kaaba oli esimene koht, mis loodi maal ja koht, kus taevalikud väed puudutavad otseselt maad. Meka tähtsus moslemite jaoks on hindamatu
majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale, nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi. Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960
Lõunapoolsel nõlval asub Misfah, üks maalilisemaid külasid Omaanis. (Oman sightseeing 2012) Kõige huvitavam osa Muscatist on müüriga ümbritsetud sadama ala, mis mahutab endas elavlevat Mutra turgu, mis on vanim Muscatis. Ükski külastus Muscati pole täielik ilma ringkäiguta selles huvitavas turus. Filigraansete majade ning kahe kindlusega. Hästi säilinud 16.sajandi Portugali kindlused Al Jalil ja Mirani valvavad Muscati sissepääsu ja linnamüüride sees on 3 kaunite nikerdistega originaalset väravat. (Ibid.) Nizwa oli 6. ja 7.sajandil riigi pealinn. Asudes sisemaal umbes kahe tunnise sõidu kaugusel Muscatist, Nizwa on tänasel päeval kuulus oma kulla ja hõbeda käsitöö ning Nizwa turu poolest. Linna keskuses asub ühe Omaani suurima ja vanima kindluse suur ringikujuline torn. Samuti on huvipakkuv laialdane palmioaas, mis paikneb 13 kilomeetri pikkusel kahe jõesängi vahelisel alal. (Oman sightseeing 2012) 26
Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika Kreeka plastika võib klassikalise ajastu raames jagada esimese õitseaja kõrgeks stiiliks ehk
püramiidid. Levivad pahkmikornament nin rullis, kartušš- ja pahkmikornamendi süntees. Mööbel. Renessanssajastu mööbli motiivid kordasid arhitektuurist pärinevaid motiive. Renessansi- ajastu mööbel arenes kõige kiiremini ja intensiivsemalt Itaalias. Kujunesid välja mitmesugused ainult Itaaliale iseloomulikud mööbliesemed. Iseloomulik on täpne vorm, selge konstruktsioon ja kaunid proportsioonid. Kassoon e. cassone ( it. k kirst) oli suur universaalne maalingute või nikerdistega kaunistatud kirst riiete ja majapidamistarvete hoidmiseks, mida kasutati ka laua, istme- ning magamiskohana. Diivani eelkäija kirstiste e. cassapanca kujunes kassonest, see oli pikk selja- ja käetugedega kast, millel sai istuda. Dante iste ja Savonarola iste kujutasid endast käetugedeks sujuvalt üleminevate x-jalgadega ja enamasti nahast istmega klapptooli. Strozzi iste oli kõrge kitsa seljatoega kolme jalaga tool; kast-tooi oli selja ja käetugedega kast
selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868.a leidis sõdur Hildesheimi lähedalt Preisimaalt hulga hõbenõusid, seal ka Augustuse ajastu esemed. Muutus müntide valmistamises: kui varem kaunistatud jumalustega, siis nüüd valitsejatega. Kivilõikekunst (glüptika) – nikerdistega kaetud kivi nim gemmiks. Kui kujutis ja reljeefisarnaselt kõrge, siis kamee. Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid toredusesemete kaunistamisel. Maalikunst: suur hulk Pompejis ja Roomas avastatud seinamaale ja mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei
Altaritel on XVIII sajandist pärit ikoonid, sealhulgas Kristusest dramaatilise väljendusviisiga. Kiriku juurest avanevad head vaated Lagose rannikule. Luzi küla Luzi kalasadam asub mägede vahel ja küla on hoolimata tähtsa turismikeskuse mainest säilitanud traditsoonilise ja tüüpilise olemuse. Küla kirik pärineb keskajast ja selle peakabelil on gooti triumfikaared. Peaaltar on kaunistatud kullatud nikerdistega barokkstiilis, mis pärinevad XVIII sajandist. Külast leiab ka tähtsa Rooma villa varemed, millel on mosaiigid ja basseinid. Väike akvedukt viib vee Quintast Luzi. Ranna lähedal on hoidlad soolakalale, mille ilmselt ehitasid kartaagolased ja neid kasutasid ka roomlased. Rannal kõrgub vana kindlus Nossa Senhora da Luz XVII sajandist, milles praegu asub restoran. Cerro de Lorvãos asub roomlaste matusepaik. Miradouro da Atalaia, 108 meetri kõrgusel, pakub hingematvaid
veetlev poolgooti saal, kus romaani kiht ulatub keskosani. Niisugune on Roueni katedraal, mis kuuluks tervenisti gooti stiili, kui ta keskmise torni tipp poleks renessansiajastust.1 Muide, kõik need varjundid ja erinevused puudutavad ainult ehituste välist külge. Kunst muudab siin ainult oma välist koort. Ristiusu kiriku struktuur ise aga jääb muutumatuks. Meie ees on ikka üks ja seesama sisemine karkass, seesama osade loogiline asetus, ükskõik milliste skulptuuride ja nikerdistega kiriku välimus poleks kaunistatud, selle all võib, kas või eos, esialgsesîuijus, leida ikka rooma basiilikat. Maapinnal asetub ta alati ühel ja samal kujul. Ikka kaks löövi, mis teineteisest läbi lõikudes annavad risti, mille ülemine ümardatud ots moodustab koori; ikka needsamad madalamad kõr-vallöövid ristikäikude jaoks kiriku sisemuses või kabelite jaoks, külgkäigud, kuhu pealöövist pääseb sammaste vahelt. Sel