Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk
-rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid E Iseloomustage puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis -paiknevad niisketel aladel Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis? -seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud. -jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud, järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost -mida rohkem niisutatakse, seda rohkem kasutatakse vett Selgita joonise abil, miks niisutatud pinnas võib soolduda -kuuma kliima tõttu suurem aurumine, vee tõusu tõttu tulevad soolad pinnade poole Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega Aarali piirkonnas -tööpuudus, rahvastuku vähenemine,
ja uhked aiad. Lisaks pardiisiajale olid Pärsias ka kuninglikud masspulmad. Pärsia poisslapsed, alates 5. eluaastast kuni 25. eluaastani, olid isa kasvatada. Foiniikias oli väga linnlik elulaad. Võrreldes talupoegadega, oli kaupmeestel väga luksuslik elu. Käsitöölaste seas olid levinud erinevad käsitöö liigid. Palju oli orje, kes olid kalleerid e. laevade orjad. Võrreldes teiste riikide eluoluga, oli juutidel spartalik e. range elulaad. Kõige rohkem sarnasusi vihmaga niisutatavate aladel on loodusoludes, milleks olid soe kliima, põlluharimine ja karjakasvatus. Maad niisutab ka vihmavesi. Minu arvates ei ole see õige, et tol ajal ei olnud kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Näiteks, see, et mehel võis olla mitu naist, ja naisel ei olnud peres üldse sõnaõigust. Mina arvan, et kõik inimesed peaksid olema võrdsed, nii eluoludes kui ka ühiskonnas.
sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. · Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis- protsesse Maal. · Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades võib paikkondlikku sooldumist põhjustada soola kasutamine teedel jää tõrjumiseks.
järv.Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi. Veevarud Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb
põllumajandus üle 85% kogu veest. Niisutamise efektiivsus on madal, vaid 30%. http://olliwaterfoodpeople.blogspot.com/2010/07/water-and-agriculture-general -overview.html Eriti palju vett kulub piirkondades, kus on suur auramine ja vähe sademeid, niisutatavate põldude tihedus on suur, kus kasvatatakse mitu saaki aastas Erinevate niisutusmeetodite vee kasutamise efektiivsus on erinev Tim McCabe Tilkniisutus Niisutuskanalid Niisutuskraavid Vee piserdamine Gene Alexander Jeff Vanuga Niisutuspõllud Kansases Intensiivsest vee
Elektri ülekandumise süsteemi jaoks on riik jaotatud viieks piirkonnaks. 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on
8. RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 13 Kõrvuti asjakohaste farmidega on rohkesti kõplapõllundusega pisitalundeid. Suurlinnades on hiigelostukeskused, samas kui osa mägihõime elatub naturaalmajandusest. Haritavat maad on 57% riigi territooriumist. Suurel alal tegeletakse maaviljelusega aasta ringi, 2-3 saaki aastas saadakse aga ainult kolmandikult (niisutatavalt) külvipinnalt. Niisutatavate alade poolest (605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on
· põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast. Kogu toidutootmine rajaneb peaaegu täielikult sellel maaosal, sest kalastusest ja muu veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse. Vilja tootmiseks sobivaid uusi maid on liiga napilt, kuigi põhimõtteliselt võiks põldude pindala kahekordistada. Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude kuivade alade arvelt. Kunstliku niisutuse ja paremate sortide abil saab saagikust veidi parandada, kuid siingi tuleb vastu bioloogiline lagi. Aasta jooksul langeb sooldumise tõttu kasutusest välja sama palju niisutavat maad kui jõutakse ette valmistada uut. Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte
2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
Suurem toiduabi läheb Aafrikasse, kuigi 60% näljas olevatest inimestest elab Aasias. Toidunappuse tõttu lisanduvad valguvaegusest tulenev alatoitlus ning vaegtõved. Kannatajaks on: maata maarahvas ning arenguriikide linnade vaesed. Lahendus: Probleemid: inimeste vajaduse lähenemas looduse võimaluste piirile, kalavarud lõpukorral,, kõrbestumine, mulla ärakanne, huumuse vaesumine, mulla tihenemine, õhu saastumine, põhjavee varude ammendumine, niisutatavate maade soostumine ja sooldumine. Lahendused eeldavad tarbimisharjumiste muutmist ja muutusi toidu tootmises. Kunstlik niisutus ja paremad sordid • a ) niisutus muldade sooldumine • b ) 1940 aastate roheline pööre Mehhikos • c ) hiidsordid nõuavad vastavaid koristusmasinaid • Uute sortide aretamisel kasutatakse nii klassikalist valikut, muutuste initsieerimiseks kiirgust kui GMO sid Toitumisharjumuste muutmine tooks leevendust näljatõrjel
Erosioon eriti ulatuslik neis piirkondades, kus taimestik kas puudub või kasvatatakse monokultuure- kurnavad mulda ja pole enam kasvatamiseks võimalik ja jäetakse maha ning siis on sellest saanud lage maa. Mullastiku hävimist saab vähendada: oskusliku maa harimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. Teiseks muudab maa-alad kõlbmatuks kõrbestumine. Põhjused: ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad. Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad (puit), turvas. Taastumatute loodusvarade hulka kuuluvad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas). Veepuuduse all mõeldakse eelkõige puhta magevee nappust. Paljudes Aasia ja Aafrika maades on puhas joogivesi probleemiks. Eriti
annaabi.ee 
