Vähem aga ollakse tuda tervisele ohtlikuks. Hallitus- kahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja Vältimaks hoone niiskuskahjustusi 10 cm ülespööret seinale. ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata Seinad: jaotatakse märgadeks ja niiskuse eest isoleerida. Selles niisketeks tsoonideks vastavalt
sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2. Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et seinte seisukord on hea ja fassaadil suuri niiskuskahjustusi ei ole, on põhjust loota, et renoveerimiseks piisab vaid kahjustatud kohtade parandamisest. Seda tehes võib olla raskusi sobiva profiiliga laudade hankimisega. Väiksema koguse laudu võib leida Säästva Renoveerimise Infokeskusest mis tegeleb muuhulgas vanade materjalide taaskasutusse toomisega. Kui siiski on vaja tellida uusi laudu, on selle keskuse abil võimalik leida tootjaid, kes valmistavad endisaegse profiiliga välisvoodrilaudu.
Vundamendid Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament muutunud ka üheks hoone loomuliku ventilatsiooni täiendajaks külmal välisõhul on ligipääs välispiiretesse ja põrandate alla, jahutades neid ja tekitades vundamendile lähedastes tarindiosades niiskuskahjustusi. Võimalusel tuleks hoone ümber, vundamendi taldmikust madalamale, paigalda- da drenaaz pinnasevee ja sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendi-konstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini seega suurenevad ka soojakaod. Niiskuse leviku tõkestamiseks kasutatakse hüdroisolatsioonivõõpa või spetsiaal- seid niiskustõkkematerjale, et vundamendi pindu katta.
35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. 2.2 Elamis niiskus Hoone kasutamise käigus tekib samuti niiskust, mis võib samuti põhjustada konstruktsioonide niiskuskahjustusi. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides. Tänu poorbetooni struktuurile ei ole seinte tasakaaluniiskus niisketes ruumides oluliselt suurem, kui eluruumides. 2.3 Kastepunkt Soe õhk võib veeauru kujul vastu võtta rohkem niiskust kui külm õhk. Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma. Seda nimetatakse kastepunktiks. On levinud arvamus, et ühekihilises seinas, kohas kus
7 2. ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010) Ruumiõhu niiskussisaldus peab olema ekspluatatsiooniks ettenähtud piirides, mis ei kahjusta inimeste tervist, rahuldab tehnoloogilistele protsessidele esitatud nõudeid, väldib veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning ei põhjusta niiskuskahjustusi ega mikroorganismide kasvu. Töövahendid: Õhu niiskuse mõõtja Thermo-hygrometer 846 (Foto 2). HOBO andmesalvesti (Foto 4). Foto 4. Hobo andmesalvesti Töökäik: Õhu niiskuse määramiseks kasutada õhu niiskuse mõõtjat. Järeldused: Õhu niiskuse mõõtmist alustati tunnile eelnenud päeval kell 17.00. Tunni toimumise ajaks oli niiskuse protsent 51.5%, kuid tunni algusega (11.30) hakkas niiskuse protsent hüppeliselt
Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Niiskete ja märgade ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus.
Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi
ka põranda- ning seinakonstruktsioone. Loomulikult on tähtis ka ehituse kvaliteet ning hoone põhikonstruktsioonide teostus. Referaadis vaatleme vundamendi soojustus tehnoloogiaid ja materjale. Niiskuse mõju vundamendile ja kaitset radooni eest. 4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu, mis jahutab põrandaid, tekitab vundamendi peal asuvates hooneosades kondensaati, hallitust ja niiskuskahjustusi ning levitab seda teistessegi konstruktsiooniosadesse. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone
katuslaed). Sellisel juhul peab sisepinna viimistlus olema tingimata selline mis võimaldab kuivamist ruumi suunas. Kõikide poorbetoonist konstruktsioonide puhul kehtib põhimõte, et nad peavad vähemalt ühelt poolt saama kuivada ehk konstruktsioonis olev või sinna sattuv niiskus saaks pidevalt eralduda. Elamisniiskus Hoone kasutamise käigus tekib samuti niiskust, mis võib samuti põhjustada konstruktsioonide niiskuskahjustusi. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides. Tänu poorbetooni struktuurile ei ole seinte tasakaaluniiskus niisketes ruumides oluliselt suurem, kui eluruumides. Poorbetoonseinte tasakaaluniiskus sõltuvalt ruumide õhu relatiivsest niiskusest Kastepunkt Soe õhk võib veeauru kujul vastu võtta rohkem niiskust kui külm õhk. Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma
vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine); sademevee sattumine fassaadipinnale (liiga lühike räästas ja puuduvad vihmaveesüsteemid); puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Kõiki eelnimetatud puudusi suuremal või väiksemal määral põhjustab liigniiskus. Ligikaudu pooltel uuritud elamutest esines niiskuskahjustusi, mis olid tingitud puuduvast hüdroisolatsioonist vundamendi ja esimese palgirea vahel. Kuna vundamendi ja esimese palgirea vahel enamasti hüdroisolatsioon puudus (või oli lagunenud (kasetoht)), on see põhjustanud alumiste palkide niiskuskahjustusi (vt. Joonis 2.11). Joonis 2.11 Alumise palgi märgumise peamised põhjused. Osal elamutel oli vundamendi servalt sademete eemalejuhtimiseks valatud vundamendi pealmine pind betooniga kaldu
välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate
välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu,
seinakontaktide kohal läbi lõigatud. Üheks sobivaks variandiks on aurutõkke kile paigutamine ca 40 mm sügavusele sisepinnast, et seda ei kahjustaks elektriinstallatsiooni tööd. 23 On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on nende hoonete küttekulu ülemäära suur, arvestades praeguse kütteenergia hinda. Uute, mitmekihiliste välisseintega hoone välisseina võib jaotada kaheks: kandvaks ja mittekandvaks osaks. Kandev
Õhu suhteline niiskus ja õhu veeaurusisaldus mõjutavad sisekliimat ja piirete niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus on kõrge siis, kui õhuvahetus ruumides (ventilatsioon) ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat (IOM 2004, Fang jt. 1998, Bornehag jt. 2001 ja 2004). Rootsis 2000. aastal uuriti 8918 peres 14077 lapse (vanus 16 aastat) tervist ja kodude niiskuskahjustusi (Bornehag jt. 2002). Uurimistulemuste kohaselt võib enamiku niiskuskahjustuste indikaatoritest (kondensaat aknal, halb lõhn, nähtav hallitus, niisked põrandad) seostada lastel esinenud allergiailmingutega. Niiskuskahjustuste esinemine (dampness) oli sagedasem vanade hoonete ja loomuliku ventilatsiooniga hoonete juures (Hägerhed jt. 2002). Niiskus ja hallituskahjustusega elamute elanikel võib esineda tervisehäireid, mille põhjuseks on
Eluruumi igal toal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda suhe ei tohi olla >1:8 On soovitav, et loomulik valgustus mõju hindamiseks kasutatav isolatsiooninäitaja oleks mitte vähem kui kolm tundi päevas. Eluruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, optimaalne sisetemperatuur >+18 , õhu niiskus eluruumides peab olema piires, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru kondenseerumist, ning ei tekita niiskuskahjustusi, klosett vesi, müra päeval <40db ja öösel 30db 3 Loeng 2 ET-kartoteek Juhendmaterjalid: osa 2 www.ehitusteave.ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine"
annaabi.ee 
