arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks. SUGULINE KÜPSEMINE Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult.
vajalik ettevalmistus edasiseks töötlemiseks (nt praetud ja marineeritud fileed). Rappimise ja rookimise eesmärgiks on eemaldada mittesöödavad osad. Üldiselt kasutatakse rappimist kilu, räime, tindi ja teiste peenkalade puhastamisel. Rappimisel lõigatakse kuklapoolt kala selgroog läbi ja eemaldatakse pea koos sisikonnaga. Kui soovitakse pea alles jätta lõigatakse kala kõht lahti pea alt, lõpuste tagant ja eemaldatakse lõpused ja sisikond. Rappimise käigus ei eemaldata marja ja niiska. Rookimisel lõigatakse kala kõht lõhki rinnauimede vahelt, peast kuni pärakuni, sisikond eemaldatakse ja kõhukoobas puhastatakse täielikult (ka neerud, selgroo alt, kraabitakse välja). Fileeks lahkamine. Eemaldatakse soomused ja sisikond. Kala küljetükid lõigatakse kummaltki poolt selgroogu lahti. Fileerimisnoaga eemaldatakse küljeluud (üksikud väiksemad allesjäänud luud võidakse eemaldada pintsettidega). Filee võib olla nahata või nahaga. Ümarkala lahkamislõige
Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks. · Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. (Angerja veri) · Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. · Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. · Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. (marinkal) · Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. (30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti ).Liguloos. Kuidas eristada sarnase välimusega kalaliike? · Selleks anname järgnevate jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega, liigilise kuuluvuse määramiseks olulised kehaosad aga pideva joonega. Liikide eristamise aluseks on püütud võtta
lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne käitumine taastub 5–10 minuti jooksul. Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana, kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Kuivviljastamine: Viljastamiseks lisatakse marjale väike kogus niiska. Mari ja niisk segatakse ja hoitakse ootel 2–3 minutit. Siis lisatakse vesi, segatakse marja taas ettevaatlikult ja hoitakse seda vee all rahus kuni 10 minutit. Vesi aktiveerib munarakud ja spermatosoidid. Viimased liiguvad seejärel aktiivselt ja on viljastamisvõimelised ligikaudu minuti vältel. Seejärel loputatakse puhta veega niisk ja ovariaalvedelik või füsioloogiline lahus ära. Viljastatud mari jäetakse paisuma. Marjaterad tõmbavad vett sisse, nende
Niiskade välispind on veresoonte rohkusest tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. 11 IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja voolata. V kudemisaeg, suguproduktid on voolavad. Mari ja niisk on voolavad joana välja kergel kõhule vajutamisel. VI kudemisjärgne, suguproduktid on välja koetud. Munasari ja niisk väga väikesed, lõdvad, põletikulised, tumepunast värvi. Sageli jääb pärast kudemist munasarja üksikuid marjateri. Kalad saavad suguküpseks väga erinevas eas: väikesed kiiresti küpsevad kalad ( peipsi
Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Etapid: 1) SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel.Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus.Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka
pärast seda ilmusid loomadel närvisüsteemi talituse häired.Taolisi katseid korraldati ka mureeni verega. Mureeni liha on maitsev , seda hindasid kõrgelt juba vanad roomlased, kuid veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. Kesk-Aasia elanikud väidavad ,et marinkal on mürgised mari ja kõhukelme . Marinka liha on aga kahjutu ning marinka kuulub töönduskalade hulka , kuid enne toiduks tarvtamist eemaldatakse mari ja must kõhukelme. Osmani marja loetakse samuti mürgiseks. Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. Mõnedel indiviididel leidub neid tohutul hulgal. 30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti. Kõrge on nugiussidega nakatumise protsent Volga sterletil
*Sugukalade tüsedust mõjutavad kala sugu ja tõug. Sugukalade valik *Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. *Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. *Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala Valik vanuse järgi *Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. *Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Valik massi järgi *Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. *Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. Looduslikud tingimused *Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka.
79 Sugukalade valik Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala 80 Valik vanuse järgi Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. 81 Valik massi järgi Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. 82 Looduslikud tingimused
Niiskade välispind on veresoonte rohkusest p. tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks q. ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. r. IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 s. kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad t. valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja u. voolata. v. V kudemisaeg, suguproduktid on voolavad. Mari ja niisk on voolavad joana välja kergel w. kõhule vajutamisel. x. VI kudemisjärgne, suguproduktid on välja koetud. Munasari ja niisk väga väikesed, y. lõdvad, põletikulised, tumepunast värvi. Sageli jääb pärast kudemist munasarja üksikuid z. marjateri. aa. Kalad saavad suguküpseks väga erinevas eas: väikesed kiiresti küpsevad kalad ( peipsi
annaabi.ee 
