Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust
· süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), 2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole. Korp kaitseb puud vigastuste eest, korkkude aga järskude temperatuuri kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam. 3. Puidu omadused Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks
Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole JOONIS ÕPIK LK 32!!! ( See tundub minu meelest loogilisem, kui 4. mooduli 6. slaidil olev) 2. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist:
temperatuuri kõikumiste eest. 3) NIIN liiguvad toitemahlad. 4) MÄHK puu kasvamine. 5) MALTS PUIT heledam osa. 6) LÜLIPUIT tumedam osa. 7) SÄSI. 3. Millistest kihtidest koosneb puukoor? 1) KORP kaitsta väliste tingimuste eest. 2) KORKKUDE kaitsta puitu järskude temp. Kõikumiste eest . 3) NIIN seal liiguvad toitemahlad. 4. Millistes kihtides liiguvad toitemahlad ja millises kihis toimub kasvamine? Toitemahlad liiguvad NIINES, kasvamine toimub MÄHK. 5. Mille poolest erineb maltspuit lülipuidust? Maltspuit on heledamat värvi puit ja Lülipuit on tumedamat värvi puit. 6. Millest koosneb aastarõngas? Koosneb kevadpuidust ja sügispuidust ehk siis puidu heledast ja nooremast osast ehk maltspuidust ja vanemast puidu osast ehk lülipuidust. 7. Mida tähendab termin ,,broilerikuusk"? Väetamise tulemusel saadakse 0,5 cm aastane kasvurõngas. Puit on nõrk. 8
ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja siis hakkab loodusliku iseregulatsiooni tulemusena langema. Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask. Kuuse-kooreürask 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines. Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida. 2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine. 4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine. Männikärsakad
Saigoni sadamani- Mekongi jõgi on selles suhtes imelik, et jookseb mere tõusu ja langusega
edasü-lagasi. Kuigi meil oli juba troopiline wanustus ja mundrid olemas, toimus maaburrune
ja sellelejärgnev paraad lati sadama ja IIinna villases talvemundris. Marssimine troopföse
päikse all seljakoti ja püss>ga ning seal juures veel muusikat tehes tõi endaga kaasa tugeva
higistamise!
Esimene öö lüli mööda saata ..bivakis" niines kautsukiipuude istanduses. Öö olu pinev ja
lärmikas. Mets oli täis igasuguste lindude jja Hormade näSlitsusi ning tundmatut suminat. See
tegi vahipostid närviliseks kuna kairdeli partisane kes kuulujuttude järgi pidid endid ümbruses
varjama. Nii oli kaunis palju asjatut tutistamist kuid õnneks ei saanud
metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad Hylobius spp
(S1), keskkihiks (S2) ja sisekihiks (S3). Mikrofibrillid asuvad kõigis neid kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber raku. Igas kihis on erinev arv lamelliridasid ja mikrofibrillid erineva kaldenurga all. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid – pikenenud
suur juurestik vajab eluspüsimiseks suurt fotosüntee- sõnade sisu. sivat pinda (rohelisi lehti/okkaid). Pöörates liivakella • Puukoor kaitseb puud välismõjude eest. Koo- ümber, võime järeldada, et rohelise võra mahu vähe- re väliskihti nimetatakse korbaks ning sisekihti nemine viib taandarengule juured ning vähenenud niineks. Niines paiknevaid sooni mööda lasku- või haiged juured ei suuda varustada vee ning mine- vad lehtedes sünteesitud toitained koos veega raalainetega võra, sellesse ilmub järk-järgult üha enam allapoole (tarbimis- ja säilituskohtadesse), kuni kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus. Võra mahu vähenemist põhjustavad liiga tugev ja • Kambium ehk mähk paikneb koore ja puidu
Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid (alates 60. a.). Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastumissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Eriti soodsate tingimuste korral võivad noormardikad hakata rajama juulis teise põlvkonna hauet, mis võib lõpuni areneda. Augustis rajatud haue tavaliselt lõpuni ei arene.
Lendlus toimub aprillist juunini. Haudepuuna eelistab eelkõige puid, mida on eelnevalt nõrgestanud okkakahjurid või seenhaigused. Munemiskohaks on õhukese sileda koorega tüveosa või jämedamad oksad. Emane kärsakas asetab 1-2 muna koorde näritud lohukestesse, kokku paarkümmend muna. Munemine on intensiivne mais, pärast munemist teostatakse küpsussööm ja rajatakse ka sõsarhaudeid. Munadest kooruvad heledad kollase peaga tõugud tungivad koorde ja söövad niines korrapäratult väänlevaid järjest laienevaid tõugukäike, millised on kuni 15 cm pikad. Tõugud nukkuvad puitu uuristatud hällis järgmisel aastal. Noormardikad kooruvad juulis ja teostavad küpsussööma männi võrades, närides võrsete koort. Mardikad talvituvad samblas ja saavad suguküpseks järgmisel kevadel. Põlvkond kaheaastane. Tõrje - asustatud puude raie ja koorimine enne tõukude nukkumist. Seda võib teha ka talvel, sest tõugud ja nukud talvituvad arengukohas koore all
vedelike kiiremat liikumist omavahel liitunud (katteseemnetaimed) taimes; juhtkimbu seda osa, paksuseinalistest rakkudest; mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest puiduosaks e ksüleemiks, rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog
tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika kambium hävib. Kui kambium on kogu puu üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, Ühendriikides, selle puujuurte ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad kuuske, kaske, kadakat Haavataelik (Phellinus tremulae) taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille
annaabi.ee 
