rakukest 2. plastiidid 3. vakuoolid RAKUKEST Rakukest koosneb tselluloosist lisaks tselluloosile sisaldab rakukest mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(pektiin). Rakukesta läbivad poorid. Rakukesta ülesanded: 1. TUGIFUNKTSIOON- raku ja kogu taime toestamine puidu- ja niinekiudude abil. 2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest. 3. TRANSPORTFUNKTSIOON- soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist . PLASTIIDID Plastiide katab kaks membraani. Sisemine membraan moodustab lamelle, välimine membraan sisaldab klorofülli. Kloroplasti sisemuses esineb DNA-d, RNA-d ja ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees.
täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat. Elupaik ja eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Lisaks neile võib kasutada ka lindude pesi või ehitab hoopis ise okstest pesa. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Pesa luuakse alati nii kõrgele puu otsa kui vähegi võimalik, kuid mitte madalamale kui 3 meetrit. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga ning päevasel ajal ei tule nad oma pesast välja. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Väljuvad pesast alles päikeseloojangu paiku. Paiguti võib näha noorloomi päeval liikumas
3. Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele
· Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest · Mehaaniline väga tugev kude · Asub varre siseosas · Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud · Rakukestad on enamasti puitunud · Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud · NIINEKIUD · Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena · Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud · Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe
Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad
Ka viimased võivad olla harunenud. 2. Niinekiud (joonis: D, E) on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud). Niinekiudude pikkus ulatub mõnest millimeetrist 20-40 mm-ni või enam, kuid nende läbimõõt on vaid 0,1-0,2 mm. Leidub kaheidulehelisi taimi, kelle kesksilindri perifeerses osas esineb niinekiudusid, mis ei kuulu floeemi koostisse, vaid asuvad sellest väljaspool
..30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb noores puutüves ja juurtes; sklerenhüüm niinekiud ja puidukiud, ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem. Juurtepuidu mikroehitus: 1. kalüptra, 2. kujunev floeem, 3. floeem, 4. endoterm, 5. pikenemisvööde, 6. kujunev ksüleem, 7. caspary jooned, 8. epibleem, 9. esikoor, 10. juurekarvad, 11. ksüleem, 12. pentsükkel. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse?
Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde – ja Edela – Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008)
Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde ja Edela Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008)
Tolmukaid 1 kuni palju Vili on kuprataoline jaguvili Brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) Maniok (Manihot esculenta) Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium (Tsüaatium – üks ühe emakaga emasõis ja selle ümber mitu ühe tolmukaga isasõit, ümbritsetud värvilistest kõrglehtedest üldkatisega) Sugukond linalised – Linaceae harilik lina - Linum usitatissimum kiutaim niinekiudude rakukestad ei lignifitseeru Sugukond pajulised – Salicaceae Puittaimed Vahelduvad lihtlehed, sakilise servaga, abilehtedega Õied väikesed, sageli ühesugulised Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, väga redutseerunud Õied õisikutes, tuultolmlejad Vili kupar Sisaldavad glükosiid salitsiini (aspiriini allikas) Salicaceae s.str koosneb paju ja papli perekonnast, molekulaarandmed lisavad siia osa lõunamaise õisikleheliste sugukonna liike. Uus sug. Salicaceae sisaldab ligi 1500 liiki
ilmastikutingimustele Sklerenhüüm (niinekiud ja Telgelundites puidukiud) – ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena. Rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) – Lehtedes, viljades ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud JUHTKUDE Trahheiidid on puitunud Puidus (okaspuud) seintega pikkadest surnud Moodustab koos tugikoega
annaabi.ee 
