Newtoni seadused Newtoni I seadus e. inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suur...
FÜÜSIKA KT 1) Dünaamika- Mehaanika osa, mis uurib 3 vastastikmõju. /uurib jõude. 2) Kinemaatika- uurib liikumisi 3) Vastastikmõju- üks keha mõjutab teist. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha kuju ning muutub keha liikumise kiirus ja suund. 4) Jõud- Füüsikaline suurus, vastastik mõjumõõt Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts- Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või pu...
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poo...
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised. Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad jahivad...
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
Newtoni seadused. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Newtoni I seadus (inertsiseadus) ja inerts Füüsika uurib kehade liikumist ja vastastikmõju. Erinevaid liikumisolekuid võib olla palju. Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatu...
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti ö...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha seda õnnelikum oled? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt, pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamist väärt. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandu...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
annaabi.ee 
