amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 6. Milline on TN-S juhistikusüsteem? Teha joonis ja selgitus · TN-S juhistikusüsteem on viiejuhtmeline jäigalt maandatud neutraaliga
kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms. juhid. 7. Juhistikusüsteemid erinevad üksteisest selle poolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealtid osad (metallosad, mis isolatsioonirikke korral võivad sattuda pinge alla) on maandatud kohapeal või ühendatud kaitsejuhi kaudu juhistiku talitlusmaandusega. 8. Juhistikusüsteeme eristatakse kahetähelise tähisega, millest esimene on
2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4
1 energiasüsteemi sünkroongeneraator; 2 lahklüliti, millel puudub kaare kustutuskamber. Esimene skeem on ette nähtud 3.kategooria tarbijate toitmiseks; Teine skeem 2. ja 3. kategoorijate tarbijate toiteks; Kolmas skeem 1. j 2. kategooriate tarbijate toiteks. Toide energiasüsteemist pingetel (35...220) kV Isoleeritud neutraaliga süsteemides on iseloomulikumad kolme- ja kahefaasilised lühised, jäigalt maandatud neutraaliga süsteemides aga ühefaasilised lühised (on olemas ka kahekordne ühendusmaaga jne.). Statistiliste andmete järgi esineb
induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus? Potentsiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki
pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist.
- et takistaksid krgemate harmooniliste teket elektrivrgus - et mhise primaarkoormus faaside vahel oleks vrdne trafo sekundaarkoormuste ebavrdsuste korral - et vhendaksid nulljrgnevustakistust hefaasilisel lhisel toitmisel neljajuhtmelise vrguga. Esimese ja teise tingimuse titmiseks hendatakse trafo ks mhis thte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220kV hendatakse thte krgema pinge pool. Neljajuhtmelise vrgu toitmisel llitatakse sekundaarahel thte maandatud neutraaliga. 3.5. Keemilised energiaallikad 3.6. Katkematu toitega elektritarbijate toide 3.7. Kohalikud reaktiivvimsuse allikad Reaktiivvimsuse allikatena kasutatakse tstusettevtetes jrgnevaid seadmeid: 1. Kohalikud pikaajaliselt ttavad aktiiv- ja reaktiivvimsuse allikad 2. Elektritarbijad, mis tarbivad aktiivvimsust, kuid teatud tingimustel annavad vrku reaktiivvimsust. 3. Seadmed, mis on spetsiaalselt meldud reaktiivvimsuse genereerimiseks.
Iin= Ul/Rin, kus Iin on inimest läbinud vool Ul liinipinge Rin inimese keha takistus (arvutustes võetakse minimaalne - 1000 oomi) Rin=1000 oomi Ul= 380 V Iin= 380/1000 = 380 mA, mis on surmav voolutugevus. Sellist lülitumist esineb harva ja ei ole tähtsust, kas inimene on maast isoleeritud või mitte. Esineb see tavaliselt pingetel kuni 1000 V ilma et töötamisel oleks pinget maha võetud. 1-faasiline lülitumine Kasutatakse maandatud ja isoleeritud neutraaliga võrke. Antud juhul sõltub inimest läbiv voolutugevus sellest, milline on inimesega järjestikku lülitatud takistuste (põranda, jalanõude, maa) suurus. Maandatud neutraaliga võrk Suurem osa elektrikahjustustest tekib just sellisel lülitusel. Inimene satub faasipinge alla: Iin= Uf / Rin = Ul /(ruutjuur 3 x Rin)= 220/ 1000= 220 mA. Kui liita inimese takistusele juurde nulljuhtme maandustakistus R0, jalanõude takistus Rjalan, põranda takistus Rpõr, siis inimest läbiv vool väheneb
Barjääritüübid: o silindrilised - silinderbarjäärid o tasapinnalised rõngad - seibbarjäärid o nurkrõngad - nurkbarjäärid 54. Impulsspinge jagunemine trafos Nõuded trafo isolatsioonile tulenevad impulsspingetest. Impulsspinge frondi suure järskuse tõttu levib liigpinge mööda trafo mähiste-, kihtide- ja keerdudevahelisi mahtuvusi. Peaisolatsioonil sõltub liigpingete jagunemine trafo neutraali maandusviisist: · maandatud neutraaliga trafol esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge umbes 1/3 kaugusel mähise algusest (15 20% üle mõjuva pinge) · isoleeritud neutraaliga trafodel esineb suurim peaisolatsioonile rakenduv impulsspinge mähise lõpus (50...80% üle mõjuva pinge) Pikiisolatsioonil võib järsu frondiga impulss tekitada kuni 10-kordse normaaltalitluspinge. Trafo mähiste induktiiv- ja mahtuvuslikest takistustest koostatud aseskeem on joonisel 3.24. 55. Kondensaatorite isolatsioon
Kordsus- lülituste arv (üldjuhul 1x). Esimene TLA on tavaliselt kiirtaaslülitus (~0,5s), teine ja kolmas viittaaslülitus (pikem kestvus). 19. Automaatse taaslülitamise tehnikad 1. Lül. välja, sisse, välja ning kui ka siis ei ole kadunud, siis lõplikult välja. 2. teise voolupausi ajal lülitatakse välja sektsiooni LL, kui ka siis pole lühis kadunud, lülitatakse välja mõni teine sektsiooni LL kuni on lühise asukoht leitud. 3. Sundiga TLA (kasut. maandamata neutraaliga võrgus). Kõigepealt ühendatakse rikkis faas maaga läbi sundi, et kustutada seal võimalik lühis. Siis tehakse TLA ja kui siis pole lühis kadunud, lülitub võrk välja. 20. Täppis-, isesünkroniseerimine Isesünkr. korral lülitatakse sünkroonkiiruse lähedase kiirusega ergutamata generaator võrku, seejärel lülitatakse sisse ergutus. Häirib oluliselt süsteemi talitlust 1-2s, kasut. kui vaja kiirelt väikse võimsusega generaatoreid sünkroniseerida
automaatselt väljalülituv kontaktor (kontaktorkaitselüliti) Trafo (näitena kolmefaasiline trafo kolmnurk-täht-ühenduses ja väljatoodud neutraaliga) Lülitina toimiv sulavkaitseseade (nt väljatõmmatav sulavkaitsme- kassett) Muunduri üldtingmärk. Märgi Liigpingepiirik pooltesse paigutatakse voolu liigi
G - generaator GS - sünkroongeneraator M - mootor MG- mootorgeneraator GS Kolmefaasiline tähtlülituses sünkroongeneraator, väljatoodud neutraaliga M Kolmefaasiline faasirootoriga 3 asünkroonmootor Esimene kuju Teine kuju Nimetus Jadaergutusega alalisvoolumootor 11 M M M M Rööpergutusega alalisvoolumootor
Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi. Kuni 100 kVA trafode korral kasutatakse lülitusgruppi Yzn, trafodel 160…2500 kVA lülitusgruppi Dyn ning nende kõrval ka lülitusgruppi Yyn. Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketähed) lülitusviisile – täht-, kolmnurk- või siksaklülitusele. Kui täht- või siksaklülituses mähise neutraal maandatakse (ühendus neutraaliga on toodud trafo lülituskilbile), kuulub tähisesse täht N või n. Lülitusgrupile järgnev number (nt Dyn11) näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le. Tuleb tähele panna, et paralleeltööle (nt operatiivselt koormuse üleviimise ajaks) võib lülitada ainult sama lülitusgrupiga trafosid. Erinevate lülitusgruppidega trafode skeemid ja vektordiagrammid on joonisel 5.25.
- et koormus primaarmähise faaside vahel oleks võimalikult võrdne trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuse korral, - et piiraks nulljärgnevustakistust ühefaasilisel lühisel neljajuhtmelise võrgu toitmisel. Esimese ja teise tingimuse täitmiseks ühendatakse trafo üks mähis tähte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220 kV ühendatakse tähte kõrgema pinge pool. Neljajuhtmelise võrgu toitmisel lülitatakse sekundaarahel maandatud neutraaliga tähte. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 10 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.5 Elektrokeemilised energiaallikad Tööstuses kasutatakse järgmisi keemilisi toiteallikaid: 1) galvaanielement; 2) akud; 3) kütuseelemendid;
2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4
ühitatud. TN-S süsteem L1 L1 L2 L2 L3 L3 N PE PE Pingealtid juhtivad osad Toite- Pingealdis Toite- võrgu juhtiv osa. võrgu maandus. maandus. Vasakul maandatud neutraaliga, paremal maandatud faasijuhiga; kaitsejuht ja maandatud tööjuht ei ole kummalgi juhul ühitatud Märkus. TN-S süsteem annab installatsiooni vähem elektromagne- tilisi häireid kui vastav TN-C süsteem. Mõnedes meditsiiniotstarbelistes ruumides nõutakse TN-S süs- teemi kasutamist. TN-S süsteemi alguspunktiks loetakse kohta, kus kaitsejuht on maandatud. TN-C-S süsteem 14 L1 L2 L3
kontrollimiseks kasutada isoleerkeppi puudutades sellega mitu korda voolujuhtivaid osi. Pingetuse tunnetuseks on sädelemise ja ragina puudumine. Elektripaigaldistes(väljaarvatud õhuliinid ) võib pingetust kontrollida lülitaja või töörühajuhtija üksinda. Õhuliinidel peab mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel pingetust kontrollima kaks töötajat esiteks lülitaja või teiseks töörühma juhtija koos ohuteadliku isikuga. Maandatud neutraaliga madalpinge paigaldises on vaja maandada pingetust nii faaside vahel kui ka iga faasi ja seadme maandunud kere või PEN juhi või PE juhi vahel. Väljalülitatud asendid siganaliseerivad vahendid plokeerimis sedmed, alaliselt sisselülitatud voltmeetrid ja muuseesugune on üksnes täiendavateks pinge puudumis kinnitatavateks vahenditeks. Ja ainult nende näitude alusel ei tohi teha järeldust pinge puudumise kohta. Kui töö katkestatakse ja
Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu? 4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad suurused. 56.Generaatorimähiste ühendusviisid 1. Generaatori mähiste ühendamine tähte. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? 2. Joonestada generaatori maandatud neutraaliga süsteem. Kuidas ühendatakse tarbijaid? 3. Millist pinget nimetatakse faasipingeks?Kuidas faasipingeid tähistatakse? 4. Millist pinget nimetatakse liinipingeks? Kuidas liinipingeid tähistatakse? 5. Milline seos on tähtühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Milliseid voolusid nimetatakse liinivooludeks, kuidas neid tähistatakse? 7. Milliseid voolusid nimetatakse faasivooludeks, kuidas neid tähistatakse? 8
vastavalt joonisele 3.20, · emitteri parasiitinduktiivsusest tingitud koormusvoolu ja juhtpinge vahelise sidestuse vältimine; juhtmooduli maanduse ühendamine emitteriga, · maaühenduskontuuride vältimine, · paisu ja kollektori vahelise trafo-ja kondensaatorsidestuse vältimine (mitte kasutada paralleelseid juhtmeid kriitilistes piirkondades; varjestatud piirkondade ühildamine). Need nõuded kerkivad esile ka isoleeritud neutraaliga toitevõrgu korral (st juhtlülitusega integreeritud lülititalitluses toiteahel) ja kõikide teiste jõutransistoride potentsiaalil olevate lülituste puhul. Ühildatud kaitse-ja diagnostikafunktsioonid. MOSFET-või IGBT-moodulite kaitseks liigvoolude, lühiste, kollektor-emitteri liigpinge, paisu liigpinge, liigkuumenemise eest ja juhtpingete UGG+ ning UGG- jälgimiseks soovitatakse mitmeid tõhusaid kaitse-ja diagnostikafunktsioone.
annaabi.ee 
