. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted)
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu.
Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. •Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) •Laias mõttes psühholingvistika uurib (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu.
Meetodimaksiim: ole arusaadav, konkreetne, järjekindel; väldi segasust, mitmetähenduslikkust. Intentsionaalsus: ,,S mõtles/vahendas sisu X-ga midagi" on võrdne ,,S kavatses lausungiga X toota teatud mõju kuulajatele selle kaudu, et kuulajad tunnevad selle kavatsuse ära". 26. Psühholingvistika valdkond. Keele omandamise uurimine psühholingvistika osana. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) · Laias mõttes psühholingvistika uurib: (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide vaheliste seoste tekitamises. Keele omandamine toimub treenimise ja imiteerimise kaudu.
omavahel kokku sobivad. Missugune peaks olema see masin, mida inimene juhib, ehk inimene kui masina operaator. A la kas töötoolid peaksid olema nagu diivand jne. Tööspetsialistid tegelevad sellega et kas see tööl sobib ikak töötajale see asend, need kumerused. (Tööinspektsioon). ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD Kognitiivne plahvatus – tuleneb sellest et väga kiirelt on arenenud neuroteadused. Kuidas inimene otsustab, kuidas ta mõtleb. Infohulk on tohutult suurenenud me peame infot tohutu kiirusega töötlema, sest muidu jääme turult välja. Töötab tunnetusega, mälu tähelepanu ja üleüldiselt kõik tunnetus protsessid.Peame pidevalt selekteerima. Professionalismi suurendamine juhtimises – järjest rohkem on hakatud kasutama prof. juhtimist, mis tähendab et kasutatakse prof. juhte, kes on need juhid, kes
Näiteks: Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda) Hamburger ootab arvet.(ikka klient ootab) • viha on vedeliku keemine anumas anum→plahvatus keha→enesevalitsuse kaotus 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. TERMIN: Psühholingvistika Psühholingvistika • Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) • Laias mõttes psühholingvistika uurib (1) keele omandamist (L1 ja L2, sh mitmekeelsust üksikisiku tasandil) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele tootmist (produktsiooni). (kuidas inimene saab aru) Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Põhilised keeleomandamise teooriad Biheiviorism (alates 20
Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus, tal on majanduses, poliitikas, õiguspraktikas, sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia. Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika, geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest - SP: ühised, kõiki haaravad sarnased omadused. Situatsioolised faktorid olulisemad kui inimese enda isiskus.
nõusolek ohtudest katseisiku heaolule, privaatsusele ja muudele asjaoludele ning õigusest katsest keelduda või seda pooleli jätta Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 11 3. PSÜÜHIKA BIOLOOGILISED ALUSED I. NÄRVIRAKU EHITUS JA FUNKTSIONEERIMINE Närvisüsteem, neuroteadused, biopsühholoogia Psüühika bioloogilised alused realiseeruvad kehas paikneva närvisüsteemi talitluse kaudu. Närvisüsteemi uurimisega tegelevad neuroteadused, mille hulka kuulub paljude teiste seas ka biopsühholoogia. Närvisüsteemi funktsioonid Teaduse- eelne mõtteviis psüühika ja tema välise avalduse - käitumise suhtes on olnud animistlik. Elusolendite toiminguid pidi juhtima hing. Paljuski samadele seisukohtadele jäid vanaaja filosoofid. Rene
sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia. Antiikajal võib füsioloogilist lähenemist ära tunda arutlustes kehasoojusest ja vereringest. Nt Aristotelese arvates asunuks südames hing, sealt lähtunuks kehasoojus ning seal tekiks elujõud. Veri tekkinuks südames, kusjuures südame pannuks tööle seal segunevad soe arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas
annaabi.ee 
