KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustataks...
II pk neuroleptikumid – toimivad nii psühhoosi kui ka depressiooni, vaenulikkuse korral. 14. Antipsühhootikumide kõrvaltoimed. Ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed: düstoonia (ebanormaalsed näogrimmasid), akatiisia, prakindoni sümptomid, tardiivne düskineesia (suu liigutused). Ainevahetusega seotud kõrvaltoimed: kaalu tõus, diabeet, hüperlipideemia Krambihood, uimasus, prolaktiini taseme tõus, maliigne neuroleptiline sündroom. 15. Millise neuromediaatori puudulikkus KNS-s põhjustab parkinsonilaadseid kõrvaltoimeid? Dopamiin – haigs ilmneb alles siis kui üle poole rakkudest on hävinenud. 16. Millised on peamised ravimrühmad ja nende esindajad, mida kasutatakse depressiooni ravis? Selektiivsed Serotoniini ja Noradrenaliini Tritsüklilised Teised serotoniini noradrenaliini ja dopamiini antidepressandi (SER, NA,
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral. Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis. Defitsiit - rasva ladestumine maksa, hemorraagia (verejooks, verevalum), vererõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8). Leidub kalamari, munad, sardiinid, makrellid, kapsas. B5 vitamiin e pantoteenhape e antidermatiitne
silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt
Kehavedelikud sisaldavad palju erinevaid ioone ja nende tase allub täpsele regulatsioonile. Oksüdeerumine keemiline reaktsioon, milles aine ühineb hapnikuga. Organism kasutab hapnikku energia saamise protsessis, mida nimetatakse aeroobne hingamine. Kofaktor tegur, mille toimel aine peab koos toimima teise teguriga. Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid; võõraine. Neurotransmissioon närvilõpmetest erituva vahendusaine (neuromediaatori) toime sihtrakku (nt. neuronisse), impulsi vahendamine keemiliselt ühest rakust teise. PÕHIMÕISTED Anioon - negatiivselt laetud ioon, elektrolüüsil liigub anoodile ehk positiivselt laetud elektroodile) Katioon - positiivselt laetud ioon, elektrolüüsil liigub katoodi ehk negatiivselt laetud elektroodile. Alkaloos vere pH tõus Atsidoos vere pH langus Difusioon (1) aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem
vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne :
Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp Sissejuhatus psühholoogiasse 51 Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52
Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju
keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse. Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku
selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju
Seda protsessi nimetatakse ainevahetus ehk metabolism. Oksüdeerumine keemiline reaktsioon, milles aine ühineb hapnikuga. Organism kasutab hapnikku energia saamise protsessis, mida nimetatakse aeroobne hingamine. Kofaktor tegur, mille toimel aine peab koos toimima teise teguriga. Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid; võõraine. Neurotransmissioon närvilõpmetest erituva vahendusaine (neuromediaatori) toime sihtrakku (nt. neuronisse), impulsi vahendamine keemiliselt ühest rakust teise. Gradiendid - kahe või mitme samaaegselt eri kohtades mõõdetud kontsentratsiooni, temperatuuri, rõhu või muu suuruse vahe. Anioon - negatiivselt laetud ioon, elektrolüüsil liigub anoodile ehk positiivselt laetud elektroodile) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga
Keha Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). 103 Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori 104 Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5
annaabi.ee 
