NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
Teatakse, et suhtlemises kehtib üldine tasakaalureegel: kuidas sina teistega, nii teised sinuga. Igal sammul tuleb teha ka kompromisse. Tuntud vana on parem kui tundmatu uus. Loomulikud väärtused esmajoones tarkus ja hea tervis on vanasõnades hinnatumad kui vara ja rikkus. Kõige taunitavamad pahed on need, mille tõttu inimene ise endale kahju teeb: pillamine, rumalus, kurjus. (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 9899)3 3 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõna päritolu Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni globaalselt, on üle-euroopalisi vanasõnu, Põhja-Euroopa ühisvanasõnu, kõigile slaavi rahvastele ühiseid, samuti ka läänemeresoome ühisvarasse kuuluvaid jne.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril
ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas Eesti Rahvamuusika antoloogia I-III. Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 10. loen Rahvajutud Muinasjutt. regivärsist netinaljadeni Muinasjutusüzeede tuntus, neile omased skeemid ; Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja -romaanid); Muinasjutt kui täiskasvanute zanr (imemuinasjutud) ja lasteznr (loomamuinasjutud); Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. (Grimmid, Perrault, Basile, Straparola); Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ;
Värska ja Setomaa rahvas tunneb Paul Hagu laiemalt 1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas. mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates: 1. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena 2. Uba ja hernes setu laulutraditsioonis 3. Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest. 4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10
Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: - 20% praktiline töö, õppekäik ja tagasiside leht - 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes) Soovituslik kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse (õpik). Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost).
Veel parem oleks, kui neid traditsioone ka jätkataks. Uurides leidsin, et 18 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvalaul http://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/lp_rahvalaul_ja_laulupidu/lp_laulu_naabr id ,,Kooli folkloori kogumik" Celia Roose ,,Eesti rahvaluule" (teine, parandatud ja täiendatud trükk) E.Laugaste ,,Regivärsist netinaljadeni" Merili Metsvahi, Ülo Valk http://www.elu24.ee/?id=108353 http://et.wikipedia.org/wiki/Virve_K%C3%B6ster http://laulud.ee/laul/merepidu-418.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Ariste http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_S%C3%BCda LISA 1 Järsumäe Virve Mere Pidu Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb.
See, kuidas pesemisse suhtuti sõltus perede eetilistest tõekspidamistest. Surnupesijad olid vanasti enamasti naised. Vahel pesid meessoost surnut ka mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid kui ka meessurnuid. KASUTATUD MATERJALID: 1.Trükised ja raamatud: M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed, tavad, rituaalid:125 Akadeemia 18.aastakäik 2006 number 3. M. Mikkor, Platsenta söömisest tänapäeva Eestis maailmatraditsiooni taustal, Tabud teaduses ja elus:593-605. Akadeemia 10.aastakäik 1998 number 3. Linnaeestlaste sugulussuhted:460- 461. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 4. Sünnikombestikust linnas ja maal, Lapseooteajaga seotud pärimuslikud kujutelmad:807-813, Eelistatum sugu:814- 816, Platsenta:843- 847. Akadeemia 12
annaabi.ee 
