NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tar...
docstxt/1320080964131948.txt
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
30000-25000 a. e.Kr.). Laussel´i Veenus (20000- 18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Vasakul maalitud vaas Iraagi aladelt u. 5000 a. e.Kr, paremal matmispaigast välja kaevatud pronksiaegne (u. 2000-1000 a. e.Kr.) keraamika Neoliitilise vaasi geomeetrilise ornamentika näiteid. Paremal näiteid neoliitilise, varase pronksiaja keraamikast 2100-1700 a. e.Kr. All matmispaigast leitud pronksiaegne toidunõu. Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid. Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust ... All mesoliitikumi neoliitikumi aegseid helme ja ripatsinäited. Paremal Indiast pärinev kaelaehe, all keskmisest pronksiajast kaelakee. Pronksiaegsed
või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. 15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. 16. PREESTER ülemkihti eeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta. Nii oli riiklik korraldus tõenäoliselt oma
Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii hoiuseid on leitud Väike-Aasiast (2000ekr). Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses, ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise kultuurist pärinevate leidude hulgast plii helme, mille vanus on umbes 85 sajandit. 1.2 Klassikaline aeg Roomas kasutati pliid enamuselt kõrvalsaadusena ulatusliku hõbeda sulatamisel. Tol ajal kaevandati pliid Kesk-Euroopas, Suurbritannias, Balkanil, Kreekas ja Hispaanias. Rooma impeeriumis kasutati pliid metalltorude ja kausside valmistamisel. Viimasel puhul pandi kaussi magus-ja säilitusaineid, mida hiljem lisati veini ja toidu sisse. 1.3 Keskaeg
Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise (kiviaja) kultuurist pärinevate leidude hulgast plii helme, mille vanus on umbes 85 sajandit. See on teadaolevalt vanim pliieseme leid. Tetraetüülplii oli varem üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (tootmine ja kasutamine vähenesid järsult 1990. aastate alguses). Veel plii'st : Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad. Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike
Rooma seotud Vahemeremaade teiste tsivilisatsiooni keskustega ega tolle aja maailma- ajalooliste sündmustega; ainult järk-järgult kasvab tema poliitiline võimsus ja tähtsus. Rooma eelajalugu.Arheoloogilised kaevamised annavad tunnistust sellest, et paleoliitikumi hilisel perioodil maeti surnud madalatesse haudadesse; laibad värviti punase värviga, pandi neile hauda kaasa relvi ja tööriistu. Arvatakse, et neoliitikumi periood Itaalias oli lühike ja neoliitilise kultuuri mälestusmärke on vähe säilinud. Arheoloogilised andmed räägivad sellest, et kolmanda aastatuhande teisest poolest algab üleminek eneoliitikumile: kivi kõrval algab vase kasutamine esemete valmistamiseks; vask jääb veel luksusajaks, tarvitusele tuleb ka kuld ja hõbe. Kõige täielikumalt on esindatud eneoliitilised asulad Põhja-Itaalias (Liguurias), kuid nende jälgi leidub ka Umbrias, Põhja-Laatsiumis ja teistes kohtades. Küttimise ja kalapüügi kõrval
isikupära. Ta on kaugele kreekalastele omasest idealiseerimisest. Vastupidi kunstnik rõhutab oma etruski ja rooma eelkäijate vaimus kujutatava loomulikke defekte. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Selles on äratuntav neoliitilise esivanemate austamise kultuse pärandit, kuid roomlaste eripäraks oli juba eelnevalt mainitud traditsioon kujutada esivanemaid reaalselt sellistena nagu nad päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii
valikusurve oli erinev ning indiviidide eluiga ei olnud tingitud keskkonnast. Olukord on muutunud, tuues kaasa ka terve rea easpetsiifilisi probleeme. (kasvajad, vanemas eas tekkivad tõved nt Hungtingtoni tõbi). 8. Neoliitiline revolutsioon (mõju tervishoiu ajaloole) Olemus: Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine. Inimeste eluviis muutus paikseks ning rahvaarv kasvas. Mõju tervishoiu ajaloole: neoliitiline revolutsioon põhjustas tingimuste loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale mõju avaldada. Loomade kodustamise tulemusel kandusid inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said nakkushaigused peamiseks inimeste surma põhjustajaks
Varasemad märgid vase kaevandamisest Euroopas BALKANIL -Ai Bunar 5100 -Rudna Glava 4900 - 4600 -Brixlegg 3900 - 3600 -Monte Loreto Itaalias 3500 eKr Varasemad märgid vase sulatamiset Euroopas -Kagu-Euroopa 5000 - 4000 eKr -Brixlegg 4500 eKr Vase leiukohti on Euroopas päris palju, samas kaevandati vähestes kohtades. Tina leiukohti oli aga Euroopas vähe, peamiselt P-Hispaanias, L-Inglismaalt. Kuld võeti kasutusele juba päris varakult. Varna, Bulgaaria 4500 eKr, matus, 2200 kullast eset; neoliitilise eliidiga seotud matus Kõige varasemad hõbeehted on leitud 4. - 5. at dateeringuga. Metallurgia ei levinud suust-suhu, vaid oskustega inimesed käisid kohast kohta ja õpetasid/kohal käisid õpipoisid. Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi. Metallesemed olid väga prestiized, eliidikaup, seostus kaubandusega Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr -Onega järve ümbrus (Pegrema I asulakoht -> 1/3 vaskesemetest)
Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid „neoliitilise revolutsiooniga”, mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima
moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. · M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid ,,neoliitilise revolutsiooniga", mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik.
mitmesugused pitsatid. Tähtis põllumajandus, metallitöötlemine. V oluline merekaubandus (kaubitseti Itaaliaga, Küprosega, Sitsiiliaga, Egiptusega). Kultuses püsis Vara-Minose traditsioon. Koobaspühamud ja pühamud mäetippudel. Kasutati hieroglüüfilaadset kirja, millest arenes lineaarkiri A. Lineaarkiri A oli kasutusel u 18001450 eKr. Kiri oli süllaabiline (tähistati silpe). Ühiskonnas süvenes käsitööde spetsialiseerumine. Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi
puutumata. Kuigi tuleb nentida, et Sulla perioodil tugevnes selleski valdkonnas hellenistliku kunsti mõju, kuid juba 70.-60. aastatel e.Kr. on märgata reaktsiooni. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses majapidamises aukohal ja mõnikord pidustuste ajal kanti neid isegi rongkäikudel kaasas. Selles on äratuntav neoliitilise esivanemate austamise kultuse pärandit, kuid roomlaste eripäraks oli juba traditsioon kujutada esivanemaid reaalselt sellistena nagu nad päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske. Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste
Nüüd põhirõhk loomakasvatusel, taimekasvatuse osatähtsus väiksem. Majad nüüd 56 ehitatud kivivundamentidele, esemetüüpe väga palju erinevaid korraga kasutuses. Perioodi lõppedes jäetakse asula maha. Çatal Hüyük asub Lõuna-Anatoolias, Konya jõe viljakas orus. Esimesed kaevamised seal 1960.-ndate algul. Samuti tell asula, hõlmab u 13 ha. Suurim Lähis-Ida neoliitiline asula, kultuurkihi paksus 17 meetrit, neoliitilise kihistuse paksus u 15 m. Eristatud vähemalt 12 ehitusjärku. Varaseim dateeritud u 6500 eKr. Asula hüljati u 5400 eKr, põhjust ei teata (mitte sõjategevus). Neljalt ha-l 158 nelinurkset hoonealust. Tehtud need päikese käes kuivatatud savitellistest. Hoonete juures kasutati ka puittalasid. Majad paiknesid tihedalt üksteise lähedal, ent igaühel neist olid oma välisseinad. Majade katused olid lamedad, seinad tugevad. Tihe ehitus ja tänavateta planeering oli
annaabi.ee 
